Möödunud laupäeval tähistati Jõgeva vallas Laiuselt pärit Eesti riigimehe Jaan Poska 150. sünniaastapäeva. Tartu rahu arhitektiks tituleeritud Poska tähtpäeval oli võimalik vaadata tema elu käsitlevat lavastust ja filmi.
Pidulik Poska-päev algas lillede asetamise ja küünalde süütamisega Jaan Poska sünnikohas Laiusevälja külas. Sündmus jätkus Kuremaa lossis, kus esines ettekandega Tallinna ülikooli õigusajaloo ja võrdleva õiguse professor ning sihtasutuse Jaan Poska Mälestusfond nõukogu esimees Peeter Järvelaid. Ta märkis, et Tartu ülikooli õigusteaduskonnas õppides valis Jaan Poska oma lõputöö teemaks “Sõjaseisundist rahutegemiseni”. Et tema juhendajaks oli professor Carl Magnus Bergbohm, kes oli ülimalt nõudlik ning ekspert just rahulepingute ja riikidevaheliste lepingute alal, ei õnnestunud Poskal oma töö eest “väga head” saada, vaid ainult “küllalt hea”. Seepärast ei saanud ta ka kõrgema järgu diplomit. 1890. aastal lõputöös käsitletut oli aga Jaan Poskal kolmkümmend aastat hiljem võimalus praktikas rakendada — sõlmida noore Eesti Vabariigi delegatsiooni juhina rahuleping Nõukogude Venemaaga.
Poska juhitud delegatsioonil oli Järvelaiu sõnul vastas Nõukogude Venemaa delegatsioon eesotsas vana kavala juudi Adolf Joffega, kes tundis hästi Freudi õpetust ja oli ilmselt võimeline teisel pool läbirääkimistelauda istujad psühhoanalüüsi meetoditega “lahti muukima”. Aga Poska suutis Joffega suheldes oma joont hoida.
“Huvitav on märkida, et mitmes hilisemas riikidevahelises lepingus võib kohata Tartu rahulepinguga sarnast sõnastust. Järelikult olid Poska ja Piip lepingu väga hästi sõnastanud. Poska suutis välja mõelda ka selle, et kogu Euroopa peab Venemaal hakkama läbi rääkima bolševikega, mitte valgetega,” ütles Peeter Järvelaid.
1920. aastal, kui Tartu rahu sõlmiti, tegutses Jaan Poska kunagine “kuri professor” Carl Bergbohm juba Saksamaal Bonnis. Võib arvata, et uudis Tartus sõlmitud rahulepingust hakkas talle kindlasti silma, sest see linn oli tema biograafias olulise tähtsusega.
“Mine tea, võib-olla meenus talle ka see, et Eesti rahudelegatsiooni pealik Jaan Poska oli olnud tema õpilane. Ning võib-olla tundis Bergbohm sel hetkel kerget kadedustki: temal, maailmamainega rahulepingute spetsialistil polnud õnnestunud reaalses elus ühtegi lepingut sõlmida, tema õpilasele Poskale elu sellise võimaluse aga andis,” mõtiskles Peeter Järvelaid.
Kaks konkurssi
Poska mälestuspäeval autasustati kahe konkursi paremaid. Jõgeva valla- ja maavalitsuse ning Vaimastvere raamatukogu korraldatud esseekonkursi võitsid nooremas, 9.-10. klassi vanuserühmas Kaisu Saag Laiuse põhikoolist (juhendaja Helge Maripuu) ja 11.-12. klassi vanuserühmas Mari-Liis Päären Jõgevamaa gümnaasiumist (juhendaja Merle Ojamets). Kirjutada oli võimalik kolmel teemal: “Minevikku võib parandada tulevikuga” (F. Fenelon), “Minevik on fakt. Tulevik on see, mida on võimalik muuta” (S. Henno) ja “Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost” (G. W. F. Hegel). Jõgeva valla- ja maavalitsuse ning Laiuse põhikooli korraldatud internetipõhisel ajalooviktoriinil maakonna koolide üheksandate klasside õpilastele olid tublimad Palamuse gümnaasiumi ning Torma ja Jõgeva põhikooli võistkond.
Jõgeva Linna Teater tõi Poska juubeliks välja temast kõneleva lavaloo “Enne seda, kui sai rahu”. Janek Varblase kirjutatud ja lavastatud tükis tegutseb peale Poska teisigi ajaloolisi isikuid. Juubelipidustustele kogunenutel oli võimalus vaadata riigimehe noorusest, advokaadina tegutsemise perioodist ning põgusalt ka poliitikuelust kõneleva lavastuse esietendust. See võeti soojalt vastu. Kes pidustustel ei viibinud, neil on aga võimalus tükki vaadata 12. veebruarini: sellega antakse tänaõhtusega kokku veel seitse etendust.
Teatri järel vaadati Kuremaa lossi saalis kino: stsenarist ja režissöör Toomas Lepp ja kaasstsenarist Peeter Järvelaid esitlesid vastvalminud filmi Jaan Poskast. Enam kui tund aega kestvas linateoses, mille tootis Tallinna linnakantselei tellimisel OÜ Videomeedia, kõnelevad Jaan Poskast Laiuse kodu-uurija Asta Leiten, ajaloolased Loone Ots, Ago Pajur, Küllo Arjakas ja Aadu Must, Jaan Poska suguvõsa esindajad ning paljud teised. Poska elutööd kaalutakse mitme kandi pealt ning tuuakse päevavalgele seni vähe tuntud fakte.
Sugulased võõrsilt
Juubelipidustustel viibis ka Jaan Poska Rootsis ja Inglismaal elavaid sugulasi — ühtekokku 15 inimest.
“Poska-teemaline lavastus meeldis mulle väga. Tükati oli see ootamatult poeetiline. Ning minu meelest oli hästi tabatud Poska pere vaimsus. Kui laps olin, käisid tädid meil külas ja siis räägiti ka lugusid Poska perekonnast. Teatritükki vaadates tulid mõned asjad täitsa tuttavad ette,” ütles Kaie Lehes-Osterberg, Jaan Poska tütre Niina Göteborgis elav tütretütar.
Maria Ormerod, Jaan Poska noorima poja Jüri tütar, kes elab Inglismaal Knutsfordis, meenutas, et kuulis sünnist saati ema õpetussõnu, et ta peab käituma hästi, sest ta on üks Poskadest.
Poska Kuremaal viibinud sugulastest on nimekaim Jaan Poska tütre Vera Poska-Grünthali pojapoeg Raoul Grünthal: ta juhib Norra meediakontserni Schibsted Rootsi haru. Sellele firmale kuuluvad Rootsis näiteks suuremad päevalehed Aftonbladet ja Svenska Dagbladet. Kui Schibstedil oli osalus ASis Eesti Meedia, juhtis Grünthal selle firma nõukogu. Eesti keelt ta kahjuks ei räägi
“Minu jaoks on teadmine, et minu vanavanaisa on olnud Eesti riigi ajaloos oluline tegelane, väga tähtis. Vanavanaisast tean ma üht-teist tänu vanaema juttudele. Olen kaitsnud ülikoolis ka Tartu rahulepingut käsitleva väitekirja,” ütles Raoul Grünthal.
Omal ajal ei uskunud ta, et saab üldse kunagi Eestisse tulla, ent 1990. aastate alguses osutus see siiski võimalikuks. Eesti lugu on Grünthali silmis fantastiline edulugu.
“Olen uhke selle üle, et olen poolenisti eestlane. Ja ma olen uhke selle üle, et Eestis on suudetud üles ehitada täiesti euroopalik meediasüsteem — oluliselt parem kui paljudes teistes postsotsialistlikes riikides,” sõnas Raoul Grünthal.
Poskade esindajad osalesid ka pühapäeval Tallinnas toimunud juubelisündmusel, mille käigus avati Kadriorus Jaan Poska pronksskulptuur.
RIINA MÄGI
