Tuleva aasta 24. jaanuaril möödub 150 aastat juristi ja poliitiku, Eesti riikluse ühe nurgakivi asetaja ja Tartu rahulepingu sõlmija Jaan Poska sünnist. Sel puhul valmiva filmi jaoks salvestati videolõike ka Poska sünnikohas Laiusel.
Filmi produtsent ja režissöör Toomas Lepp ning üks stsenariste Peeter Järvelaid viibisid Laiusel 30. augustil, kui seal tähistati 90 aasta möödumist Vabadussõjas langenud Laiuse kihelkonna sõdurite mälestussamba avamisest. Üles võeti pidulik rongkäik kirikust Vabadussõja mälestussamba juurde ning samba ees toimunud tseremoonia. Osa võtteid tehti droonile paigutatud kaameraga õhust. Intervjueeriti ka kohalikku kodu-uurijat Asta Leitenit, kes kõneles Laiuse kooli muuseumitoas ja Jaan Poska sünnimaja juures riigimehe seotusest Laiusega.
“Jaan Poskast filmi tegemise mõte oli tegelikult päris kaua õhus olnud,” ütles Tallinna ülikooli õigusajaloo ja võrdleva õiguse professor ning sihtasutuse Jaan Poska Mälestusfond nõukogu esimees Peeter Järvelaid. “Poska 145. sünniaastapäevaks ilmus raamat “Jaan Poska oma ja meie ajas”. Nüüd, 150. sünniaastapäeva eel jõudsime tõdemuseni, et oleks vaja kahte asja: ingliskeelset versiooni eelpool nimetatud raamatust ja filmi, mis kõneleks Poskast ja tema pärandist pildikeeles. Mõlemad aitaksid tutvustada Poskat rahvusvahelisele ajaloohuviliste seltskonnale. Need aitaksid ka Poskade suguvõsa võõrsil elavatel esindajatel paremini mõista oma esiisa tähendust Eesti ajaloos. Suguvõsa nooremad liikmed ju üldjuhul eesti keelt ei valda.”
Kui ingliskeelne raamat eksisteerib alles idee tasandil, siis filmi jaoks on juba hulk materjali üles võetud. Näiteks õnnestus Peeter Järvelaiul ja Toomas Lepal kohtuda nii Inglismaal kui ka Rootsis elavate Poskade järeltulijatega ning salvestada mitmeid intervjuusid.
Tänapäeva kontekstis
“Tahame filmis näidata, et Poskast jäi järele jõuline suguvõsa, milles on eredaid isiksusi ka tänapäeval,” ütles Peeter Järvelaid. “Rootsis toimunud kokkusaamisel oli näiteks keskseks figuuriks Jaan Poska noorima poja Jüri lesk Helve Poska, fantastiline üheksakümneaastane daam, kes on välja andnud mitu luulekogu. Tuleva aasta 24. jaanuaril on lootust päris suurt osa Poskade suguvõsast kohata Laiusel: nad tahavad oma kuulsa esiisa sünniaastapäevaks tema sünnikohta kokku tulla ja veeta ühiselt aega ka Tallinnas.”
Filmi ei tee muidugi ainult kaks meest, vaid suurem loominguline meeskond. Peeter Järvelaiu sõnul ei taha nad teha mitte traditsioonilist eluloofilmi, vaid püüavad mõtestada ka Poska tegevust tänapäeva kontekstis. Ka praegu käib mitmel pool sõda ja halvemal juhul võib see meile üsna lähedale tulla. Poska oli aga mees, kes suutis ühe väikese rahva sõjast välja tuua.
“Üks viimaseid kirju, mille Poska kirjutas, oli adresseeritud ühele tema tütardest,” jutustas Peeter Järvelaid. “Selles kurtis riigimees kehva tervise ja väsimuse üle ning jutustas ka ühest samal päeval juhtunud seigast: Tallinnas Liiva tänaval, üsna Poska kodumaja lähedal tuli talle vastu vanem naisterahvas, tegi tema poole ristimärgi ja ütles: “Te päästsite meie pojad.” See oli tunnustus Poskale nädal varem sõlmitud Tartu rahu eest. Täpselt samal päeval oli Poskale määratud Vabadusristi III liigi 1. järgu aumärk, ent sellest ei kirjuta Poska tütrele sõnagi. Järelikult oli talle tunduvalt olulisem lihtsate inimeste tunnustus, mille üheks avalduseks oligi Liiva tänaval vastu tulnud memme tehtud ristimärk.”
Maailmakodanik
Peeter Järvelaiu sõnul on Poska tegudel kaalu ka rahvusvahelises plaanis. Tallinnas oli hiljuti maineka Rahvusvahelise Õiguse Instituudi (sellesse 1873. aastal loodud organisatsiooni kuulub 130 eluajaks valitud liiget) istung. Filmitegijad intervjueerisid istungil osalejaid, sealhulgas Haagi kohtu endist presidenti, rahvusvahelise Jugoslaavia tribunali peakohtunikku ja teisi korüfeesid.
“Loomulikult ei tunne nad Poska elulugu ja seepärast ei saanud me neilt küsida arvamust Poska kohta, ent me esitasime neile ühe lihtsa küsimuse: kuidas suhtuda inimestesse, kes on suutnud lõpetada sõja? Ning rahvusvahelise õiguse korüfeed vastasid, et sõda alustada oskab iga kindral, aga sõja lõpetamine on suur kunst. Ning kes seda kunsti valdab, on vaieldamatult maailmakodanik. Seepärast ongi meie kohus teadvustada Poska rolli mitte ainult Eestis, vaid ka kaugemal,” kinnitas Peeter Järvelaid.
Tema sõnul on huvitav märkida, et Jaan Poska kirjutas oma Tartu ülikooli lõputöö just sõja lõpetamise ja rahu sõlmimise teemal. Ja kolmkümmend aastat hiljem läks tal sellealaseid teadmisi vägagi vaja.
Filmi Jaan Poskast toodab Toomas Lepale kuuluv firma Videomeedia. Ettevõtmist toetab Tallinna linn. Film peaks esilinastuma 24. jaanuaril Laiusel. Suure tõenäosusega jõuab see hiljem ka Eesti Televisiooni ekraanile. Mis valmiva linateose pealkirjaks saab, pole veel teada. Üks nimevariant on aga “Rahuingel”.
“Jaan Tõnissoni naine saatis Poskadele 1919. aasta jõuludeks paberist ingli. Ütlesime Rootsis elavate Poskadega kohtudes suguvõsa kõige noorematele, et nende esiisa oli rahuingel, ning panime nad ingleid joonistama ja meisterdama. Need on väga liigutavad kaadrid,” tõdes Peeter Järvelaid.
“Jaan Poskast oleks tulnud juba ammu film teha. Aga tore, et see nüüdki tehtud saab,” ütles Laiuse kauaaegne raamatukogutöötaja ja kodu-uurija Asta Leiten. “Poska on riigimees, kellel pole ühtegi “luukeret kapis”. Tema isikut ja pärandit peaksid tundma mitte ainult Laiuse ja Tallinna, vaid kogu Eesti inimesed. Ja film aitabki sellele kaasa.”
Peeter Järvelaiule jäi Laiusel käies silma ka Laiuse õigeusukiriku õnnetu seisukord. Selles kirikus toimetas omal ajal teatavasti Jaan Poska köstrist isa.
“Ehkki kiriku seisukord tundub olevat lootusetu, arvan mina siiski, et selle saaks päästa,” ütles Peeter Järvelaid. “Ka Tallinnas Kadriorus asuva Poska maja kohta arvasid paljud aastaid tagasi, et seda ei tasu taastada, ent praegu on see suurepärases korras. Laiuse õigeusukiriku päästmine on mitte ainult Laiuse inimeste, vaid kogu Eesti mure. Selleks võiks näiteks korjanduse käivitada. Ning hoone kohapeal taastamise asemel võiks kaaluda ka selle viimist Eesti vabaõhumuuseumi. Seal saaksid selle tähendusrikka ehitisega tutvuda ka need, kes Laiusele ei satu.”
RIINA MÄGI
