Lapsele või ka lihtsameelsele täiskasvanule võib tunduda, et raamatukogus töötava inimese töökohustused vaid raamatute andmise ja tagasivõtmisega piirduvadki.
On lausa teada juhus, kui külaraamatukogu lugeja, saanud kätte oma soovitud kirjavara ja kasutanud täiel rinnal võimalust end külauudistest tühjaks rääkida, lahkudes raamatukogutöötajale ütles: “Küll sul võib ikka vahel siin igav olla!”
Õnneks on tollel raamatukoguhoidjal lisaks muudele selleks tööks vajalikele omadustele olemas ka huumorimeel ja ta ei vihastanudki. Tädi, kes talle lahkudes nii ütles, ei kujuta ilmselt uneski ette, kui palju on selle ameti pidajatel nn kulissidetagust tööd.
Sest üldjuhul haruldaselt ametitruu raamatukogutöötaja on ka väga tagasihoidlik ja oma töökoorma üle kurtma ei kipu. Raamatukogu on aga üks sellistest asutustest, mida siis tähelegi ei panda, kui töö seal kenasti sujub, mis aga niipea pinnuks silmas, kui midagi laita on.
Asjaosalised on ise muidugi harjunud, et nende tööst vaid n-ö jäämäe veepealne osa avalikkuse ette jõuab. Sestap on eriti tore ja tänuväärne Siiri Õunapi kui vastse Jõgevamaa maaraamatukogude peaspetsialisti idee hakata traditsiooniliseks aastalõpuseminariks edaspidi kokku saama erinevates valdades ja juurutada tunnustamissüsteem Idade näol. Ingrid Juuse meisterdatud kaltsunukk Ida, kes tunnustuse pälvinutele kingitakse, sai nime Põltsamaa esimese ja kauaaegse raamatukogujuhataja Ida Sutt-Reima järgi.
Loodetavasti aitab see vahva tegelane raamatukogutöötajail meeles pidada, et vägagi hinnatud ja vajalik on ka nende töö “veealune” osa.
18. detsember 2008
