Jääaja keskuses peeti Jääkaru päeva

Äksis tegutsevas Jääaja keskuses peeti möödunud laupäeval Jääkaru päeva. Pool selle päeva piletitulust läheb projekti “Jääkaru uus kodu” toetuseks.


Jääkarud elavad, teadagi, Arktikas. Jääkarud Nord, Friida ja Nora elavad siiski Eestis, täpsemalt Tallinna loomaaias. Paraku pole nende olmetingimused seal kiita: puur on kitsuke ja suplemiseks mõeldud bassein tilluke. Lisaks sellele kannatavad suured valged karud huvitava tegevuse nappuse all.

Jääkarude niru kodu polegi tegelikult enam Eesti riigi “eraasi”, vaid probleemi on märgatud ka rahvusvahelisel tasandil. Tallinna loomaaia enam kui neljakümneaastase staažiga direktori Mati Kaalu sõnul tegutsevad maailma loomaaiad praegu ühtse võrgustikuna. Loomi ei osteta ega müüda, vaid vahetatakse omavahel. Selline süsteem on võimaldanud turult tõrjuda nn mustad müüjad. Igale loomaliigile on määratud rahvusvahelised koordinaatorid, kes jälgivad selle liigi käekäiku loomaaedades ning peavad arvestust sigimise ja vereliinide kulgemise üle.

Jääkaruvaldkonna koordinaatorid ongi hakanud muret tundma Tallinna loomaaia jääkarude pärast ning ähvardanud, et need uhked ja hea sugupuuga loomad viiakse Eestist ära, kui nende elutingimusi ei parandata. Tänu kolm aastat tagasi käivitatud projektile “Jääkaru uus kodu” on tekkinud siiski lootus, et lähiajal hakatakse loomaaeda uut polaariumi rajama.

“Polaariumi projekt ja ehitusluba on juba olemas ja märkimisväärne osa ehitusrahast samuti. Kui ka puuduv osa kokku saab, võime 2017. aasta jaanipäeval linti lõikama hakata,” ütles Mati Kaal.

Neli miljonit

Äksi Jääkaru päeval oli kohal ka projekti “Jääkaru uus kodu” üks algatajaid Veronika Padar. Loomaaiaga seob teda ainult loomaarmastus, erialalt on ta hoopis müügi- ja turundusinimene.

“Projekt sai alguse ühest juhuslikust kohtumisest,” ütles Veronika Padar. “Kohtasin umbes kolm aastat tagasi jääkarude puuri juures üht naist, kes tundis, nagu minagi, muret karude kehvade elutingimuste pärast. Koos otsustasime, et midagi tuleb muuta.”

Vahepeal jäi Veronika Padar projekti vedamisel suisa üksi, nüüd on ta leidnud endale mõttekaaslasi Tallinna loomaaia sõprade seltsist.

Padari sõnul on jääkarude uue kodu jaoks raha kogumisele kaasa aidanud telefonioperaatorid, kes on käivitanud vastavad toetusliinid, ning mitu kaubanduskeskust, kes on lubanud oma ruumidesse üles panna spetsiaalsed annetuskastid. Juba mitu kuud on selline annetuskast väljas olnud ka Äksi Jääaja keskuses ning ära viia pole seda sealt veel plaanis.

Veronika Padari sõnul on polaariumi rajamiseks praeguseks annetustena kogutud umbes 200 000 eurot. Tallinna linnavalitsus on otsustanud aga jääkaruprojekti toetada kahe ja poole miljoni euroga, millest pool tuleb 2016. aasta ja ülejäänu 2017. aasta eelarvest. See ei tähenda, et vabatahtlikke annetusi enam koguda ei tuleks: jääkarudele uue kodu rajamine maksab hinnanguliselt neli miljonit krooni.

“Kolme aasta jooksul, mil ma projekti vedanud olen, on olnud ka hetki, mil seis lootusetu on tundunud, ent senini olen alati leidnud jaksu jätkata,” ütles Veronika Padar. Tema sõnul on uus polaarium kavandatud loomaaia põhjavärava kõrvale. Sinna tulevad eraldi alad kahe karupere jaoks ning avarad nelja meetri sügavused basseinid. Külastajatel on võimalik akende kaudu jälgida ka seda, mida karud vee all teevad.

“Teadmine, et me uue polaariumi saamise nimel tegutseme, on veidi rahustanud ka rahvusvahelisi organisatsioone,” kinnitas Veronika Padar.

Intelligentne Franz

Jääkaru päeva publikul oli võimalik vaadata filmi, milles eksponeeriti jääkarude praegusi elutingimusi ja uue polaariumi maketti. Lisaks sellele oli võimalus kuulata Tallinna loomaaja direktori Mati Kaalu, zooloogi Aleksei Turovski ning meteoroloogi ja polaaruurija Timo Palo põnevaid jutte jääkarudest. Mati Kaal kõneles näiteks jääkarude pidamise ajaloost Tallinna loomaaias, sealhulgas äärmiselt rumalast kaheksa aasta tagusest juhtumist, mille tagajärjel hukkus loomaaiakülastajate üks suuremaid lemmikuid läbi aegade, jääkaru Franz. Tema topis seisab teatavasti Jääaja keskuse kolmandal korrusel.

“Franz oli intelligentne elukas, kui looma kohta nii võib öelda,” sõnas Mati Kaal. “Talle tekkis suisa fänniklubi. Paraku pääses Franz ühel päeval väheste kogemustega loomaaiatöötaja eksimuse tõttu puurist välja. Loomaaias viibinud inimesed ei allunud aga korraldusele sündmuskohalt eemalduda, vaid hakkasid vabadusse pääsenud karu pildistama ja filmima. Seetõttu ei olnud võimalik looma traktorite abil puuri tagasi peletada, vaid tuli kiiresti kohale kutsuda veterinaar ja lasta tal teha uinutisüst. Sellest unest Franz paraku ei ärganudki, sest selgus, et tal oli kaasasündinud südamerike.”

Nii Mati Kaal kui ka Aleksei Turovski viibisid Jääaja keskuses esimest korda ning polnud selle ekspositsiooni suhtes kiitusega kitsid.

“Siin on mitmed teemad väga hästi näitlikustatud,” ütles Mati Kaal.

“Kui lapsi jälgida, siis on päevselge, et neil on siin põnev,” lisas Aleksei Turovski. “Neil tekivad küsimused ja nad saavad ise otsida vastuseid.”

Jääkaru päeval külastas Jääaja keskust umbes kolmsada inimest ja piletitulu laekus 1241 eurot. Pool sellest läheb siis jääkarude uue kodu toetuseks.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus