Detsembrituisu, jaanuaripakase ja küünlakuu esimese poole heitlikuvõitu ja pehme ilma järel võis juba loota, et ilmataat halastab ja hanged tasapisi sulama hakkavad. Aga võta näpust! Taas on jutuaineks külmarekord, koolide külmapühad, streikivad automootorid…
Ja Tartu suusamaratoniga kipub üsna sageli juhtuma nii, et kui ongi piisavalt lund, siis proovivad “ilma omad” krõbedate miinuskraadidega üritust saboteerida. Maraton tahetakse igal juhul maha pidada, kui paljud sellest aga vabatahtlikult loobuvad, pole veel teada. Iseasi, et kui õhurõhk kõrgel, siis hakkab päike juba keskhommikust nii intensiivselt õhku soojendama, et öised miinused poole vähemaks kahandab.
Veebruari suur eelis ongi päike, mis rõõmustavalt kõrgelt käib ja mille võim iga päevaga suureneb. Tuulevaiksel metsalagendikul jalutaja või suusataja saab näkku terve jume, mis eksootiliste maade liivarandadelt hangitust kindlasti etem, sest on oma ja puhas.
Üks positiivne pool on pakaseilmal veel: nii selges ja külmas õhus leiavad otsa viirused, mis niiskemate ilmadega palju koolilapsi ja täiskasvanuidki “rajalt maha” võtsid või küüslaugudieedile mõistsid.
Aga ükskord tuleb kevad niikuinii!
17. veebruar 2011
