Ennekõike Oskar Lutsu „Kevade”, „Suve” ja „Sügise” filmilinale toomisega kuulsaks saanud filmirežissööril Arvo Kruusemendil täitus eile 90. eluaasta. Tema filmides on mitmeid huvitavaid ja meeldejäänud rolle mänginud näitlejanna Ita Ever. Meenutagem näiteks Arno ema „Kevades”, Kiire ema „Sügises” või Anu Soldamit filmis „Naine kütab sauna“. Viimatimainitut on muide peetud Everi üheks tipprolliks. Ita Ever, kes olnud ka Arvo Kruusemendi õpingukaaslane, meenutab usutluses Vooremaale koostööd juubilariga ja selle põnevamaid seiku.
Kus Te esmakordselt Arvo Kruusemendiga kohtusite ?
„Kohtusin temaga esmakordselt Moskva Teatrikunstide Instituudis (GITIS), kus 1948. aasta sügisel loodi Eesti Stuudio. Pean ütlema Arvo Kruusmendi kiituseks, et ta aitas mind väga palju eksamiteks valmistumisel. Nimelt mina tulin GITIsesse kolmandale kursusele. Mu kursusekaaslased olid seal õppinud juba kaks aastat. Nii oli minu vene keele oskus tagasihoidlikum. Arvo oli aga see inimene, kes ulatas mulle kohe keeleõppes abistava käe. Ta aitas mind ka erialaeksamiteks valmistumisel. Ma olen selles mõttes talle väga-väga tänulik.”
Mis on meeles kursuse juhatajast, professor Ilja Sudakovist?
„Teda mäletan ma vähe. Käisin küll tema näitlejameisterlikkuse tundides, kuid tema lavastustes ei osalenud. Spetsialiseerusin rohkem komöödiatele.”
Kas Arvo Kruusemendis võis juba Moskvas tajuda lavastaja ja ka filmirežissööri talenti?
„Seda küll mitte üks raas. Ta oli ikka läbi ja lõhki näitleja. Pärast kõrgkooli lõpetamist töötaski ta esialgu näitlejana Tallinna Draamateatris.”
Kas mängisite ka koos?
„Ei, aga Kruusement hakkas ka kohe lavastama. Mina mängisin esimesena tema lavastatud Viktor Rozovi näidendis „Rõõmu otsingul”. Kui varem olin ennekõike noorte tüdrukute mängija nagu ikka noor näitlejanna, siis selles lavastuses püüdis Kruusement mind murda karakternäitleja võimete ja oskuste suunas. Selle eest panen talle jälle väga suured plusspunktid. Nii saingi tõuke, et minust hiljem kujunes selline karakteriga näitleja.”
Kruusemendi esimeses filmis, Eesti kõigi aegade parimaks mängufilmiks valitud „Kevades” (1969) mängisite Arno ema. Mis on sellest rollist meeles?
„See oli väike roll. Kui Arno on haige, siis ema korraks kummardab tema kohale ja pühib tal higi. Midagi keerulist selle rolli tegemises polnud.”
Küllap pakkus Kiire ema roll filmis „Sügis” (1990) hoopis rohkem võimalusi?
„Seda rolli meeldis mulle väga teha. Arvatavasti kutsus Kruusement mind Kiire ema mängima põhjusel, et olin juba teatris teatud-tuntud karakternäitleja. Ma pean ütlema, et Arvos oli ikka väga tugev annus lavastajat.”
Arvo Kruusemendi režissööritööna valminud mängufilmis „Naine kütab sauna” (1978), mis valmis Villem Grossi romaani „Talvepuhkus” järgi, tunnistati Teid peaosa Anu Soldami rolli eest Nõukogude Eesti I filmifestivalil aasta parimaks naisnäitlejaks. Milles seisnes selle filmi fenomen?
„Arvo ikka proovis Anu Soldami rolli mitut näitlejannat, nagu filmi tegemisel tavaks. Lõppude lõpuks ta otsustas, et ikka mina sobin sinna. Filmi valmimine oli väga kaunis ja huvitav tööperiood. Oli väga palju talvevõtteid, kus tuli lumega maadelda.
Võtteplatsil Kruusement ei karjunud, mitte iialgi ei tõstnud ta häält, vaid suutis ennast arusaadavaks teha hoopis peenemate vahenditega.”
Toome siinkohal ära katkendi Annika Koppeli raamatust „Arvo Kruusemendi filmid „Kevade”, „Suvi”, „Sügis”.”, peatükist „Ita Everi suurepärane filmiroll” (lk. 147).
Ita Ever:
„Arvo režissöörina muidugi suunas, tegi selgeks, mida ta tahab – see oli tema nägemus, mida ma püüdsin realiseerida. Eks ta nägi vaeva ka. Ma ei ole küll kapriisne näitleja, aga võib-olla ma alati ei taba kohe, mida lavastaja tahab. Teatris on improvisatsioonimoment suurem, aga kinos seab aeg piirangud. Ja tollal oli lint kallis, ei saanud pikalt teha.
Filmi „Naine kütab sauna” võtted toimusid Kuusalu kandis metsade keskel mahajäetud suvilas. Majja, mida Anu küttis, pidid tulema väliskülalised – romaani järgi ungarlased. Et aga Nõukogude Liidu ja Ungari kommunistlike parteide vahel oli toona suur konflikt, asendati filmivariandis ungarlased prantslastega.“
1982. aastal valmis Kruusemendil August Gailiti romaani järgi film „Karge meri”. Mängisite seal nii saja-aastast saare nõida Löönet kui ka reeder Toora Jookust. Kaks täiesti erinevat naist – mida see näitlejale tähendas?
„Ma arvasin, et küsite selle filmi kohta. Kruusement võttis endale ikka väga ränga vastutuse, kui valis mind ühes filmis kahe erineva rolli peale. Nähtavasti see risk vist õigustas.
Küllap kriitikud ütlesid ühte ja teist. Meie ise aga jäime rahule.
Mõneti ebameeldivana on meelde jäänud päev, mil mul pandi näole Lööne grimm, milleks kulus mitu tundi, siis aga ütles Kruusement, et sel päeval ei saagi filmivõtteid teha. Olin ränga grimmiga päev otsa päikese käes istunud.”
Lööne grimmi kirjeldus raamatus „Arvo Kruusemendi filmid „Kevade”, „Suvi”, „Sügis”.”
„Alguses pandi näo peale liim. See oli puuliim, millega toolijalgu kleebitakse. Siis võeti vatti ja pihustati selle peale laiali, siis läks teine kiht liimi ja alles seejärel tuli grimm. See pidi tekitama kortsud. Aga suu? Kas saja-aastasel on hambaid? Suu kleebiti kinni.”
Kuidas tervikuna iseloomustada koostööperioodi Arvo Kruusemendiga?
„Kui nostalgiliselt mõelda, siis ütleksin, et kõik oli meeldiv, kõik sujus. Inimesed olid hoopiski sõbralikumad kui praegu. Vähem oli kadestamist, või olin ma siis nii noor ja rumal, et ei saanud selles aru.”
Näitlejatena saite aga Arvo Kruusemendiga kokku Roman Baskini filmis „Vana daami visiit” (Friedrich Dürrenmatti samanimelise näidendi järgi), kus mängisite peategelast Claire Zachanassiani ja Arvo Kruusement Teie abikaasat. Kuidas filmipartnerlus õnnestus?
„Arvo oli filmis üks minu abikaasasid. Clairel oli olnud mitu abikaasat, kellega ta oli abiellunud ja kohe lahku läinud. Ja üheks abikaasaks arvas Roman Baskin sobivat Kruusementi.
See oli tema teadlik valik. Küllap ta võttis arvesse Kruusemendi tip-top väljanägemist. Tema kehastatud tegelaskuju pidi olema väga kuulus kinonäitleja.”
Kas filme, kus olete mänginud, vaatate ise tihti?
„Vahetevahel ikka vaatan, kui teleprogrammid neid näitavad.”
20. aprillil sai Arvo Kruusement 90 aastaseks. Mida arvate tema pikaealisusest?
„Ma arvan, et asi on tema iseloomus. Ta on inimene, kes oskab ennast organiseerida, asetada situatsioonidesse, kus ei teki suuri tagasilööke. Arvan, et see on sellest tingitud. Arvol on olnud küll tagasilööke tervisega, näiteks kuuekümnendatel aastatel filmibussiga toimunud avarii tagajärjel, kuid ta on sellistest olukordadest suurepäraselt välja tulnud. Temas on kuidagi meeldiv trots kõige paremas mõttes. See on väga sümpaatne.
Kruusemendi voorus on seegi, et ta suudab kergesti endale kuulajaid võita. See lihtsalt on temas. Võib öelda, et sümpaatne vanahärra.”
Kas olete Arvo Kruusemendiga ainsad, kes legendaarsest GITISe lennust tänaseni vastu pidanud?
„Oi jumal! GITISe eesti lennust on elus vaid Arvo Kruusement, mina ja Aasa Käsi, kodanikunimega Aasa Drui. Kokku oli meid aga kakskümmend viis. Üks lennu lõpetanu jäi Moskvasse, ülejäänud tulid Eestisse. Vaat selline lugu.”
Arvo Kruusement Ita Everist
„Seoses Ita Everiga meenub mulle kõige rohkem film „Naine kütab sauna”. See ongi nagu tema film, mis üles ehitatud Anu Soldami tegelaskuju peale. „Karges meres” mängis ta väga hästi Toora Jookust. Kahjuks ei tulnud meil kõik selle filmi võtted plaanikohaselt välja, sest too suvi oli väga vihmane ja rikkus palju võtteid ära. Häid teatrinäitlejaid tuleb aga ikka filmis kasutada. See on ju vana tõde.
Ita Everist teeb tugeva näitleja see, et ta on vahenditult siiras. Kui näitleja valetab, siis paistab see kohe välja. Ita Ever on aga ehe nii laval kui ka filmis. Ma arvan, et kui näitleja on võimekas teatris, siis on ta seda ka filmis. Selline oli omal ajal ka Ants Eskola, kes mõlemas variandis väga hästi mängis, oma osasse põhjalikult sisse elas.”
Ita Ever
Sündis 1. aprillil 1931 Paides
Haridus: Tallinna 14. algkool (1939-1940)
Tallinna 4. keskkool (1950)
Moskva Lunatšarski nimeline Riiklik Teatrikunstiinstituut GITIS (1953)
Töökohad: Eesti Draamateater (alates 1953)
Filmidebüüt: Reeda roll Herbert Rappoporti mängufilmis „Andruse õnn”
Režissöör Arvo Kruusemendi filmides: „Kevade” (Arno ema) „Naine kütab sauna” (Anu Soldam –esimene filmipeaosa), „Karge meri” (Toora Jookus ja Lööne ), „Sügis” (mamma Kiir)
Tuntuimaks rollis Vene filmis peetakse miss Marple’i osa „Musträstaste saladuses” (Mosfilm 1983)
Tunnustused:
Eesti NSV teeneline kunstnik (1966)
Eesti NSV rahvakunstnik (1973)
Jõgeva rajooni preemia rolli eest näidendis „Polkovniku lesk” (1983)
Valgetähe III klassi teenetemärk (2001)
Oskar Lutsu huumoripreemia (2006)
Pimedate Ööde filmifestivali elutööpreemia (2016)
Perekond: abielust Eino Baskiniga poeg Roman Baskin (näitleja ja lavastaja)
1960. aastatest 2005. aastani oli tema abikaasaks näitleja ja lavastaja Gunnar Kilgas
JAAN LUKAS
