Tänavu Luua metsanduskooli aasta õpetajaks tunnistatud Lauri Toim püüab õpetajatöös rutiini vältida ning on juba rohkem kui kümme aastat tantsinud maaülikooli rahvatantsuansamblis Tarbatu. Nädalavahetustel teeb ta oma kodukohas vajadusel ka retkejuhi tööd.
Kooli tänavuseks parimaks õpetajaks tunnistamine oli Lauri jaoks üllatus. “Ma ei aimanud seda kohe üldse,” kinnitas ta.
Tunnustus tähendab, et ta on õigel teel. “Klassi ees mõtled ikka, et kas jäi külge või kuidas aru saadi. Kui vilistlased kokku saavad, siis nad räägivad ikka, et Luual oli see või teine või kolmas õpetaja… Niisugune tiitel õpilaste poolt (Luual valivad aasta õpetaja enamasti õpilased, hääletada saavad ka õpetajad ja kooli töötajad – toim.) määratuna tähendab, et minu töö on neile vastuvõetav. Teadmisi tuleb anda õpilastele ja kui see lüli on kehv, siis on halvasti. Sirvisin ka õpilaste arvamusi, miks nad mind parimaks valisid. Seal seisis, et seletan teemat hästi, õnneks umbmääraseid vastuseid ei olnudki. Samas võib õpilaste valitu tähendada lõdvalt läbi saamist, nii et suurt midagi külge ei jäänudki. Õnneks need kommentaarid seda ei kinnitanud. Olen püüdnud olla nõudlik, kuid pole tahtnud muutuda õelaks. Väga raske ja karmi aine mainet pole vaja. Siis võib ka juhtuda, et meelde ei jäänud midagi. Pigem püüan õpetada nii, et õpilastel oleks huvitav end minu ainetest läbi närida.”
Üle kümne aasta Luual
Luual on Lauri Toim õpetanud juba 2001. aastast. 2000. aastal lõpetas ta maaülikooli metsandusteaduskonna ning pärast õppis aasta õpetajakoolituses. Õpetajakoolituse õppeaasta keskel sattus ta Luuale pedagoogilisele praktikale. Koolijuht Haana Zuba-Reinsalu oli kuulnud, et noor metsanduse lõpetanud mees soovib praktikakohta ja kutsuski ta kooli. Kui noormees koolist juba ülevaate sai ning kollektiiv talle sõbralikkuse ja üksteisemõistmise poolest samuti hingelähedaseks osutus, siis polnud valiku tegemine raske. Samuti mõeldi Luual õpetajate järelkasvule, et oleks ka nooremaid, kui vanemad eest pensionile lähevad.
Esimene õppeaine, mida Lauri Toim õpetama hakkas, oli metsa takseerimine. Teda soovitigi pensionile jäänud õpetaja asemele.
Huvitavad kõik uued vidinad
Arvutiõpetuse õpetajaks sattus ta üheks õppeaastaks seetõttu, et teda on alati huvitanud uued asjad, ta on valmis proovima ja katsetama. “Kui keegi teeb midagi ebaotstarbekalt, siis tahaksin alati näidata, kuidas saab lihtsamalt teha. Tahtsin ka õpilastele näidata nippe ja trikke, mida saab arvutiga teha, teooriast ma kindlasti väga palju ei rääkinud. Õpetan tänapäevaseid lihtsaid asju, mida infotehnoloogia võimaldab.”
Kui RMK käivitas metsainfo süsteemi, siis püüdis metsnikke õpetav kool ajaga kaasas käia ning n-ö kätt pulsil hoida. Hästi töötava süsteemi arendamine kestis pikalt, süsteemi uuendati ja värskendati pidevalt ning uute arendustega järjest kursis olla oli päris keeruline.
Kümne aasta pärast, kui metsanduslik infosüsteem päris valmis sai, polnud koolil mõtet selle õpetamisega enam väga pingutada, sest väljaspool RMK süsteemi töötaval inimesel ei teki ülevaadet kogu programmist ja poolikute teadmistega ei ole midagi peale hakata.
Infosüsteemis on omavahel seotud metsanduslike erialade mitmed tahud (raie, kokkuvedu, asukoha määramised jne) ning ühe programmimooduli õpetamisest ei ole kasu. Ideaalvariandina oleksid pidanud metsandusliku infosüsteemi õpetamise protsessis osalema ka raie- ja metsakasvatuse õpetajad.
“Kui õpilased käivad ettevõttes praktikal, saavad nad asja kiiresti selgeks. Meie kooli mets pole RMK hallata, seetõttu pole meil ka andmeid, mida selles süsteemis muuta. Kiire läks üle ja nüüd lihtsalt oleme asjadega kursis, väljaõpe käib ikka kohapeal,” märkis ta.
Mõneks ajaks firmasse tööle
Töökogemuse rikastamise seisukohalt oleks ideaalne töötada mõnda aega eraettevõttes, näha ja kogeda, kuidas nn “tegelikult asjad käivad”. Stažeerimise ja suisa mõneks ajaks kuhugi ettevõttesse kohale minekuga on keeruline. “Tegelikult tahaksin küll, ja seda oleks ka väga vaja,” tunnistas Lauri. Tema sõnul on vahel päris keeruline olla vanema kursuse ja töötavate mittestatsionaarsete õpilaste ees, kellel töökogemus selja taga toetamas. Seetõttu peab tööalaselt korralikult pingutama, sest ei ole võimalik kuuks-paariks koolist eemal olla ja eraettevõttes stažeerida. “Olen üritanud praktikutega kontakte hoida. Õnneks on minu kursusekaaslasi sellistel kohtadel ja kui väga tõsine vajadus tuleb, saan info kätte. Maaülikooli metsandusteaduritega suhtlen samuti tihedalt, hiljuti esitas üks kaugõppur küsimuse, millele kohe vastata ei osanud. Sain sealsamas metsas tuttava telefoniga kätte ning tema käest saime vastuse,” märkis ta.
Lauri Toim unistab kutseõppeasutuses taolisest töökorraldusest, kus õpetaja jaoks tekitataksegi n-ö auk ning ta läheb ettevõttesse stažeerima. “Õpetajale oleks see oluliselt kindlam võimalus arengutega kursis olla,” tõdes ta. Firmasid, kuhu võiks minna, on Lauri hinnangul piisavalt. Näiteks RMKs võiks mõnda aega proovida metsakorraldaja ametit, aga ka metsapraakeri tööd. Samuti on palju erametsi koondatud suurematesse gruppidesse ning nendest ongi saanud juba väikesed metskonnad. Sealgi võiks ta mõnda aega töötada.
“Peaksin oskama õpilastele soovitada, millist tarkvara metsa haldamiseks kasutada. Selleks peaksin koolis sisustama arvutiklassi, mida tarkvaratootjad oma uute programmidega varustaksid. Niiviisi oleks õpilastele võimalik anda parem ülevaade,” tõi ta näite.
Kutsevõistlused toovad korraliku pinge
Lauri Toim on käinud Luua metsanduskooli Hollandis asuvas partnerkoolis Wellantcollege`s õppekorraldusega tutvumas. See oli Leonardo õpirändeprojekt. “Vaatasime, kuidas on korraldatud kompetentsipõhine õpe, kuidas kujundada õpilastes suhtumist, kuidas suhtuda praktikasse, kuidas tööandjatesse. Kõige selle taustal aga ei tohi unustada õpilast, sest kool on eelkõige õpilaste jaoks. Minu jaoks oli see väga huvitav ning meenutan siiani mõnd sealset seika.”
Väga huvitav oleks külastada Eestis näiteks Pärnumaa kutsehariduskeskuse alla kuuluvat Voltveti koolituskeskust ja Räpina aianduskooli ning jagada õppe-, töö- ja praktikaalaseid kogemusi, võrrelda masina- ja tehnikaparki.
Tänavu kevadel käis Lauri Toim koos Veiko Belialsi ja Heido Pärteliga Soomes Jämsäkoski ametikoolis. Seal tutvuti samuti õppekorraldusega ning ühtlustati praktikanõudeid.
Seoses kutsevõistlustega on Lauri Toimi käed-jalad alati tööd täis. Kui on kooli kohalik võistlus või Baltikumi kutseõppeasutuste vahelised võistlused, siis on just Lauri ülesanne valmistada ette metsarada. 2015. a kevadel tuleb koolil läbi viia üleeuroopaline noorte kutsemeisterlikkuse võistlus, kus on osalejaid ca 15 riigist. “Osalejaid on väga palju ja kuidas kõik kujuneb, näeb alles võistluste käigus. Me tuleme toime,” lisas ta.
Lauri Toim rääkis, et kui varem olid kutsevõistlused noortele kokkusaamise kohaks, siis nüüd on esiplaanil juba võistlusmoment. Tase on kümne aastaga väga palju tõusnud, osalejate soov jõuda esikolmikusse on aina suuremaks läinud, keegi naljalt mütsiga lööma ei tule.
Tunniväline töö välistab rutiini
Õpetaja Toim on seda usku, et kõik tunniväline teeb ka tema töö mitmekesisemaks. Kui seda poleks, tekiks rutiin ja tüdimus. Enne võistlusi on väga palju organiseerimist ja detailideni viimistlemist, kuid tavaliselt kõik laabub ning siis on põhjust jälle kordaminekute üle rõõmu tunda. Kooliaasta lõpebki tavaliselt võistlustega ning siis on kena ka õppeaastale joon alla tõmmata ning puhkusele minna.
Luua metsanduskoolis on tema hinnangul hea meeskond. “Kuuled ikka, kui keerulised võivad mõnel pool olla omavahelised suhted, siis hingad kergendatult. Meil on väike koolipere, alati leian metsa rada valvama kasvõi masinaõpetuse õpetajad.”
Tantsib Tarbatus ja müttab Elva lähedal metsades
Kord nädalas käib Lauri Toim Tartus rahvatantsutrennis. Nimelt tantsib ta juba kuusteist aastat maaülikooli rahvatantsuansamblis Tarbatu, viimased kuus aastat vilistlaste rühmas. “Kui on hea seltskond ja hea treener, siis kerge südamega kollektiivi ei vaheta. Palamusele oleks muidugi trenni käia oluliselt lihtsam ja mugavam, kuid üks kord nädalas vilistlasrühmas on ka jõukohane. Üritusi ja pidusid on parasjagu,” tunnistas ta.
Teine hobi on Lauri Toimil retkejuhtimine, kuid mitte niisama, vaid koos nüüdisaegsete tehnikavahenditega.
Nimelt on Lauri Toim retkejuht Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse juures.
Tegelikult on selle hobi taga hoopis tõsisem töö ehk nagu Lauri ise ütles, ninapidi Elva puhkepiirkonna tegemiste juures olemine. “Ühel päeval veame näiteks hakkepuitu seiklusrajale laiali, teisel päeval tirime mahalõigatud võsa ühte hunnikusse, kolmandal päeval aga korraldame tõsise ajurünnaku, kuidas uut matkapaketti välja töötada. Meil on väga palju koolitusi, näiteks eelmisel laupäeval käisin häälekoolitusel,” rääkis ta.
Ta on ise Elvast pärit ning tunneb seda kanti väga hästi. “Kui on vaja näiteks seal mõni seikluslikum matk teha, siis lähen GPSide ja tahvelarvutitega appi. Väga palju pole ka praegu võtta retkejuhte, kellel oleks julgust minna mobiilsete vidinatega metsa. Eks need seadmed teevad ka kõikvõimalikke ja ootamatuid trikke. Ka koolis olen tegelenud nüüdisaegsete asukoha määramise seadmetega ja neid igasugustes erinevates olukordades katsetanud, tean juba ette, milliseid üllatusi võib tulla ning need mind endast välja enam ei aja. Kui tekib tõrge, oskan olukorrast ka paanikata välja tulla,“ lisas ta.
Elva puhkepiirkonnas tegutseb Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus, mille eesmärgiks on läbi oma tegevuste kujundada loodust säästvat mõtteviisi, pakkuda loodusharidust puhkepiirkonna elanikele ja arendada loodusturismi. Oluline on sihtasutuse tegevuses ka Vapramäe, Vellavere ja Vitipalu maastikukaitsealade jätkusuutlik majandamine ja haldamine.
Sihtasutuse juures tegutseb umbes 20 atesteeritud retkejuhti. Enne kui lumi maha tuleb, läheb Lauri Toim Elva piirkonna tahvelarvutitega ja lastega metsa, et viimased selgeks saaks, kuidas navigeerida ja infot otsida.
Lauri Toim on Elvast pärit ja kõik nädalavahetused veedab ta perega enamasti kodukandis. “Oma majapidamises on alati midagi teha muruniitmisest kuni remonditöödeni. Korteris on küll mugav elada, kuid majapidamises nokitsemisel on isetegemise võlu. Mulle see pendeldamine meeldib, siis ei teki rutiini. Ja lapsed saavad ka oma aias ringi joosta ning kodutöödes osaleda. Lapsed teevad jõukohaseid töid meelsasti.”
Lauri Toimi elukäik
*Sündis 22.12.1977 Elvas
*Õppis 1985- 1996 Elva gümnaasiumis
*1996 – 2000 maaülikooli metsandusosakonna üliõpilane
*2000-2001 õpetajakoolitus
*2001. aastast kuni tänaseni Luua metsanduskoolis õpetaja
Õpilaste arvamusi
Lauri Toim – aasta õpetaja 2014
*Väga hea huumoriga, sõbralik õpetaja.
*Tark mees, ideaalne õpetaja, teab ja tunneb oma asja, tema õppevõtetest saab väga hästi aru.
*Ta on noortepärane, oskab noortega tegelda ja suudab iga tunni võimalikult huvitavaks teha. Samas ei lase endale pähe istuda.
*Teeb alati oma tunnid lõbusaks ning arusaadavaks.
*Tema tunnis ei ole kunagi igav, aga imekombel jäävad alati kõik asjad väga hästi meelde.
*Kui kõik õpetajad õpetaksid nii, oleks kooli õppeedukus kindlasti parem.
*Õpetajana väga hea, valdab teemat ja oskab selle edasi anda nii, et see on huvitav
*Hea huumorimeel, läbi mille on tunnid huvitavad. Samas kasutab ta seda väga tulemuslikult ka näiteks tunnis korra hoidmiseks.
i
HELVE LAASIK
