Olukorraga, milles abielumees oma magamistuppa astub ja sõbra voodi alt leiab, algavad tavaliselt anekdoodid. Ent samasugusest olukorrast võib alguse saada ka näitus. Christina Metheri akvarellinäitusega “Taaskohtumine” just nii juhtuski.
Soomes Pargases elavat Christina Metherit ja tema abikaasat Olli Kuusistot seovad enam kui kakskümmend aastat toiminud sõprussidemed Jõgeva kandi kunstiinimestega: Kaarina-Piikkiö rahvaülikooli rektorina korraldati Olli eestvedamisel aastaid rahvusvahelisi kunstilaagreid Nordic Art, milles osales ka meie kunstirahvas.
Psühholoogiharidusega Christina Mether käis algul abikaasa korraldatavates kunstilaagris niisama kaasas, ent peatselt võttis ta ka ise pintsli kätte.
“Kõik olid nii hoolega ametis, et kuidagi piinlik oli niisama vahtida,” ütles Christina.
Et Nordic Art’i laagrites keskenduti põhiliselt akvarellitehnikale, nakatus ka Christina “akvarellitõppe”. Üheks olulisemaks teejuhiks akvarellimaailma on talle olnud abikaasa Olli hea sõber, Rootsis elav akvarellist ja akvarelliõpetaja Ari Laitinen. Ent ta on saanud õpetust ka Jõgeva akvarellistilt ja akvarelligalerii Kala omanikult Gennadi Lapinilt.
Voodi alt välja
Kui Gennadi möödunud suvel Christinal ja Ollil külas käis, leidiski aset see anekdoodi laadis voodi alla ronimise lugu. Gennadi teadis nimelt juba, kus Christina oma akvarelliloomingut hoiab, kraamis selle autori väikesest vastuseisust hoolimata välja ja valis mõnikümmend paremat tööd välja. Kui Christina arvas algul, et Gennadi kavatseb need tööd oma galeriisse välja panna, siis tegelikult oli galeriiomanikul nendega teine plaan: ta pidas tööde eksponeerimise kohana silmas just Jõgeva linnaraamatukogu.</span>
Näituse pealkirjaks sai “Taaskohtumine”, sest Jõgeva on näitusetööde autori jaoks vägagi tuttav paik ning siin elavate sõpradega on tal alati väga tore kohtuda.
“Jõgeva on mulle nagu teine kodulinn,” ütles Christina Mether. “Gennadile olen aga tänulik temalt saadud süsteemse õpetuse eest. Õpetajana oskab ta olla nõudlik, aga samas ka heatahtlik. Ka siin, raamatukogus valitseb alati soe atmosfäär, sest siin töötavad nii toredad inimesed.”
Akvarelliga on Christina nüüdseks tegelenud üle kahekümne aasta. Et töökoormus on tal nüüd juba tagasihoidlik (vanus lubaks tal päris koduseks jääda, ent ta käib siiski aeg-ajalt noortele spetsialistidele-psühholoogidele oma kogemusi ja nõu jagamas), on tal oma meelisharrastuse jaoks ka piisavalt aega.
Ainult enda jaoks
“Maalimine on miski, mida tehes tunnen end tõeliselt hästi. See on miski, mis on ainult minu oma, ainult minu enda jaoks,” ütles Christina Mether.
Samas pakuvad tema tööd silmailu ja mõttetööd ka teistele.
“Christina järkjärguline areng akvarellistina on muljet avaldav,” tõdes Gennadi Lapin. “Ta on õppinud üha paremini ja julgemalt värve kasutama ning tema väljenduslaad on muutunud meeldivalt impressionistlikuks.”
Linnaraamatukogus näha olevad tööd on valminud põhiliselt viimase kolme aasta jooksul. Seal võib näha Norrasse, Prantsusmaale ja Horvaatiasse sooritatud reiside (mõned neist olid ühendatud akvarellikoolitusega) kajastusi, aga ka muid kauneid maastikke ja lillekompositsioone.
“Loodus on mulle väga hingelähedane. Üks, mis mind maalima innustab, ongi loodusest saadav energia,” ütles Christina. “Mis aga reisidesse puutub, siis füüsiliste rännakute kõrval armastan ma ette võtta ka mõtterännakuid.”
Christina akvarelliloomingut on Jõgeva publik mõne galerii Kala korraldatud ühisnäituse raames ka varem näha saanud, isikunäitusega astub ta siin üles esimest korda. Näituse avamise — see leidis aset 19. aprillil — tegid oma musitseerimisega veelgi värvikamaks vanamuusikud Lilian ja Raho Langsepp Viljandist. Nad esitasid ajalooliste eeskujude järgi valmistatud pillidel Euroopa keskaja ja vararenessansi instrumentaalmuusikat.
Christina Metheri akvarellinäitust toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja see jääb avatuks 23. maini.
i
RIINA MÄGI
