Isiklikult Keskerakonnast

Vastupidiselt  mingil hetkel pärast valimisi kõlanud arvamusele, et Keskerakond oma valimistulemusi ei analüüsi, on seda analüüsi vaat et liigagi palju.

Teemaks on olnud kaks vastandlikku lähenemist, milles mõlemas on tõtt.

1. Läks kehvasti — kolm kohta Riigikogus vähem.

2. Läks hästi — teine üleriigiline tulemus, arvestades objektiivseid asjaolusid (ikkagi neli aastat opositsioonis, kirikuskandaal, rahaprobleemid). Eks ilu on n-ö vaataja silmades, milline positsioonivalik kellelegi meeldib.

9. aprillil  Põltsamaal peetud Jõgevamaa piirkonna aruandlus-valimiskoosolekul oli samuti väga laiaulatuslik arutelu antud teemade üle ja lähtepunktid olid samad. Piirkonna esimees Andres Vään tegi väga sisuka ja analüüsiva ettekande toimunud sündmustest  ja tegevusest Keskerakonna  Jõgevamaa  organisatsioonis.  Samuti analüüsis  valimisi ja koalitsiooni-opositsiooni hetkeseisu Riigikogus Jüri Ratas.

Jõgevamaa juhatuses esindatud

16. aprillil toimunud erakonna volikogu koosolekul arutati mitmeid olulisi teemasid: Riigikokku kandideerinute häälte arvu, rahastamisküsimusi ja ka avalikku kriitikat erakonna  aadressil. Meedia tähelepanu pälvis  rohkem küll Kalle Laaneti lahkumine juhatusest kui volikogu sisukas töö.  Andres Vään asus Kalle Laaneti asemel juhatuse liikmeks ja seega on Jõgevamaa esindus juhatuses olemas.

Jõgeva- ja Tartumaal  on  meie toetus võrreldes 2007. aastaga 5,9  protsenti langenud. Ega sellega  muidugi põhjust uhkustada pole. Osalt on see tingitud sellistest persoonidest nagu Peeter Võsa ja Aivar Kokk, kellel mõlemal on oma eriline valijaskond. Peeter Võsa läks teise ringkonda ja Aivar Kokk võttis IRLile tänu oma tuntusele ja tegususele Jõgevamaal  ka hulga keskerakondlaste hääli. 

Lauljate ja naljameeste aeg hakkab otsa saama

Sellised uutest üllatajatest tingitud kõikumisi on valimistel muidugi alati ette tulnud, nii et ka valimiskampaanias ja valimisnimekirjade koostamisel  võiks “eriliste persoonidega” juba arvestada.

Tundub, et lauljate ja naljameeste aeg hakkab läbi saama, kui nad just ka muidu poliitiliselt aktiivsed ei ole. Peeter Võsa on küll sageli meelelahutajate ringi arvatud, aga teda isiklikult tundes võin öelda, et ta on tõsine inimene ja selline kontingent, kellega tema oma saadet tehes on kohtunud, ei anna pikalt võimalust naljamees olla. Elu karmimat poolt on ta selleks liiga palju näinud. Igal juhul soovin talle edu ja ta on igati vääriline seisma eesti inimeste heaolu eest  Riigikogus. Oma esimese suurema “poliitkooli” sai ta Jõgevamaalt ning  on meid ikka kutsunud oma  headeks sõpradeks. Eks võime seeläbi tunda, et meil on üks oma mees Toompeal rohkem. 

Kurb, et Rahvaliit ei suutnud mandaati võtta ja  Keskerakond ei kompenseerinud piisavalt endiste rahvaliitlaste lootusi. Rahvaliidust loobunud valijale oleks olnud igati loomulik üleminek Keskerakonna pooldajate leeri. Segadusse ajas, et Rahvaliidu järjest vahetuvad esimehed määratlesid erakonda  küll vasak-, küll parempoolsena.  

Eestlaste partei versus venelaste partei?

Uutmoodi rünnak valimistulemuste mõjutamiseks oli nn reitingute avaldamine. Erinevad uuringufirmad esinesid iga päev mingisuguse prognoosiga, mis enamasti oli Reformierakonnale pretsedenditut edu ennustav. Siis ehmuti  nagu ära, et kummaline eestlane, kes rikkaid ei salli ja vaeseid häbeneb, teeb kaastundliku valiku “pekstava” ehk Keskerakonna kasuks. Taas tekkis uus avalik analüüs,  veidi tasakaalukam.

Imelik  asi nende analüüsidega. Kuulsin järjekordselt, kuidas 38 protsenti eestlastest  valib Reformierakonna ja ainult 11 protsenti Keskerakonna. Ja 80 protsenti mitte-eestlasi valib Keskerakonna. Uudistes kõlab see justkui valitsuserakondade toetusreitinguna ja nii on see ilmselgelt mõeldud. Vaatan siinjuures veidi ridade taha.

Riigi integratsiooniprojekt (kui selline üldse olemas oli) lendas Pronksiööga kildudeks ja õhkõrnalt hakkavad need haavad kokku kasvama. Kui niisuguse rõhuasetusega presenteeritud uuringuid  võidurõõmsalt päevast päeva maha hõigata, kõlab see  nagu mingi üleskutse valida eestlaste partei ja venelaste partei vahel ja see on ühiskonda lõhestav.

Valimised on möödas, kes julgeb enam arvata, et tegemist on valimispropagandaga! Siiski, valimised on möödas, aga elagu valimised! 2013. aasta valimised on alanud ja Keskerakonna konkurentidel tuleb ju kogu aeg meid  sisemiselt õõnestada. Selline propaganda on vähendanud „keski” eestlastest valijaskonda ja kui seda trummi lõputult taguda, on kõik võimalik, ka Keskerakonna jätkuv moraalne kahjustamine.  Eesti riigis on Eesti riigi kodanikud ja nende lõhestamine rahvuslikul pinnal on küüniline ja lühinägelik. Mingi hulk ultra parem-,vasak- ja natsionalismimeelseid  jääb niikuinii ja las nad siis arvavad ja usuvad mida tahes vabas riigis, kuni see pole kellelegi ohtlik. Meedia, riikliku ning ka kommertsajakirjanduse tegevus ühiskonna lahterdamiseks rahvuslikul pinna on riigivaenulik, eriti nii väikeses riigis. 

Vene kaardiga manipuleeritakse 

Meie erakonna plusspool on vene valija usaldus ja see on väga positiivne, ainult et eesti valija ei tohi olla nii umbusaldav, et seetõttu teistesse erakondadesse jookseb. Isamaalisuse ja eestimeelsuse  “särki rebides” me tigeda natsiriigi kuulsust korjame ja kasu pole sellest kellelegi. Kõik me oleme eestimaalased, meil on oma Eesti riik ja me tahame tunda selle üle uhkust ja rõõmu. Kõik, kes osalevad valimistel, on huvitatud rahva paremast käekäigust  ja võtavad seega riigi elust osa.

Head inimesed, see on erakondlik propagandavõitlus! Vene kaardiga manipuleerimine ja eestlaste isamaalisel hingel mängimine valimisvõitluses ei lõpe kunagi.  Keskerakond on Eesti erakond! Uskuge, et ka võimule saades oleme ikka Eesti erakond.

Liiguvad spekulatsioonid sisetülidest. Eks tuleb loomulikult peeglisse vaadata. Iga partei eesmärk on  võimu teostada ja kui selleks lootused vähenevad, ei saa kuidagi oma peegelpilti ilma kriitilise pilguta nautida. Sisekriitika ei ole veel sisetüli. Avalik kriitika erakonna liikmete poolt räägib ainult erakonna tugevusest. Olgem ausad, palju lühemate opositsiooniperioodide tõttu on nii mõnigi erakond Eesti poliitkaardilt jäädavalt kadunud. Keskerakond on jäänud vaatamata rasketele aegadele, pikale opositsioonis oldud ajale  ja pidevatele rünnakutele püsima ja saab sügisel 20 aastaseks.

i

HELI RAEVALD, Keskerakonna liige

blog comments powered by Disqus