Suvel on Jõgeva inimestel kultuurikeskusesse asja harvemini kui muul ajal, ent kunstihuvilistel tasub sinna ka praegu minna, sest seal on väljas Mati Karjatse maalinäitus “Vaimne teostus läbi aastate”.
Ligemale neljakümne aastase maalijastaažiga Mati Karjatse kolis Jõgevamaale, täpsemalt Jõgeva valda Lemuvere külla neli aastat tagasi. 2012. aasta kevadel esines ta siinse publiku ees esimest korda isikunäitusega: ta pani Jõgeva linnaraamatukogu teise korruse lugemissaali välja valiku oma maastikumaale. Maastikumaale on praeguselgi näitusel, ent nende kõrval saab näha portreid ning ajaloost, müütidest ja kunstniku enda sisekaemustest inspireeritud sümbolistlikke maale. Viimased jäid oma suurte mõõtmete tõttu eelmise näituse valikust välja. Kultuurikeskuse galeriis ja fuajees on ruumi nendegi jaoks.
Leiba teenis Mati Karjatse enne pensionile jäämist ehitajana. Kunstis on ta põhiliselt iseõppija. Omal ajal käis ta kunstiinstituudi ehk praeguse Eesti kunstiakadeemia ettevalmistuskursustel ja oli pool aastat samas kõrgkoolis vabakuulajaks. Ühel talvel osales ta ka Ants Laikmaa nime kandva kunstistuudio töös. Lisaks sellele on ta raamatute vahendusel uurinud mineviku suurte meistrite töid.
“Kunstiraamatuid võib Mati lapata hommikust õhtuni,” ütles abikaasa Eha Karjatse.
Vanade meistrite stiil on Mati Karjatsele aeg-ajalt ka külge hakanud. Oma maastikukäsitlust peab ta ise näiteks impressionistlikuks.
Seitel valel pool
Mati Karjatse on pärit Harjumaalt Nissi vallast Nurme külast ja suurema osa elust veetnudki Harjumaal. Vahepeal viis elu teda viieks aastaks Hiiumaale. Viimased neli aastat on ta aga jõgevamaalane. Üks, mis teda siiakanti meelitas, oli Vooremaa kaunis loodus. Tõsi, senini pole tal veel kuigi palju aega olnud seda jäädvustada, sest talu, mille nad koos abikaasaga ostsid, vajab kõvasti kohendamist.
Nii vaatavadki maastikumaalidelt enamasti vastu Hiiumaa motiivid. Tõsi, nende kõrval on ka üks värskem, Palamuse apteeki ja veskijärve kujutav pilt. Muudest näitusetöödest on hilisema valmimisaastaga Mati Karjatse vendade portreed. Vanema venna on ta jäädvustanud koos abikaasaga ning pannud tööle allkirjaks “Koos elatud aastad”.
“See pilt sai maalitud venna kaheksakümnendaks sünnipäevaks. Et vennal ja tema kaasal on selja taga palju ilusaid ühiseid aastaid, siis pidasin õigeks neid just koos maalida,” ütles Mati Karjatse. “Teisele, pillimehest vennale on portreel seltsiks pill.”
Vendade portreed maalis kunstnik fotode järgi.
“Kes siis tänapäeval enam poseerida viitsib!” ütles Karjatse muiates ja lisas, et autoportree maalis ta küll natuurist. Ehk siis iseennast peeglist vaadates.
“Ja nii sai seitel valele poole,” naeris abikaasa Eha.
Karjatse sümbolistlikud tööd vajavad pikemat süvenemist. Katkenud vikerkaarega pilt sümboliseerib autori sõnul näiteks seda, et oleme jumalike jõududega sideme katkestanud ja tõstnud kilbile materiaalsed väärtused. Maal on loodud 1997. aastal ehk 18 aastat tagasi, ent teema on aktuaalne tänagi. Ka sõjamehest armastatut leinava neiu pilt on Karjatse meelest päevakohane: praegugi on ju paiku, kus käib sõda.
Mustale kangale
Müütidest inspireeritud maalidel kujutab Mati Karjatse enamasti piiripealseid, kriitilisi seiku. Kreeka mütoloogiast tuntud Orpheuse ja Eurydike on ta jäädvustanud näiteks traagilisel hetkel, kui Orpheus on keelust hoolimata tagasi vaadanud ning Eurydike peab naasma allmaailma.
Suuremõõtmelisi maale sai Mati Karjatse maalida siis, kui ta aastaid tagasi Tallinna külje all Laagris elas. Seal oli tema käsutuses omapärase kuju ja klaaslaega ruum 1970. või 1980. aastatel rajatud postmodernistlikus haldushoones. Laagris elades maalis ta tihti teatridekoratsioone. Nende tarvis toodi talle suur kogus musta kangast ning huvitava katsena proovis ta ka mõned maalid krunditud lõuendi asemel mustale riidele maalida. Nii sündisid näiteks meditatiivsed maalid “De profundis”, “Lilled sinule” ja Tee valguseni”.
“Mul on selline põhimõte, et ise maalin ja ise vaatan. Mul on kõik tööd korralikult tehtud, et iseenda silma ei riivaks,” ütles Mati Karjatse.
Suurem osa tema töödest ongi tema erakogus. Üks tema kodutalu tubadest ongi justkui maalihoidla. Suuremõõtmelisi sümbolistlikke töid polegi tegelikult võimalik müüa, sest kellel siis ikka kodus sellist seinapinda on, kuhu neid riputada.
Mati Karjatse maalinäitus jääb kultuurikeskuses avatuks 31. juulini.
RIINA MÄGI
