Üldistatult jagunesid need kaheks ? riiklikul ülalpidamisel ja eraomandis. Riiklikul ülalpidamisel loomapargid olid terviklikult välja ehitatud, arvestades kõigis detailides erinevate loomaliikide eluvõimalusi. Nende baasil toimus erinevatele huvirühmadele mitmekesine looduskoolitus. Koolituse läbiviimiseks olid välja ehitatud õppeklassid vastava atribuutikaga, raamatukogud, õppevahendid jm. Kõik oli tehnika viimase sõna järgi, disainilt läbi mõeldud ning kasutaja tähelepanu tõmbavad.
Loomade aedikute juurde olid paigutatud mitmed infoallikad ? kaunilt kujundatud ja huvitavat infot pakkuvad.
Ettevõtjate (ka omavalitsuste) loomapargid olid üldjuhtudel nagu pudupoed ? väikesel territooriumil palju infot, igale vabale maatükile midagi eksponeerimiseks välja riputatud. Ka loomade elutingimused olid sageli mitte kõige paremad. Nendes pidi ju iga ruutmeeter teenima, et kulutusi tagasi saada.
Eriarvamused mõisapargi funktsioonidest
Elistvere loomaparki on senini arendanud MTÜ Eesti Metsaselts. Toetusi on saadud nii kohalikult omavalitsuselt (Tabivere vallavalitsuselt), riigilt, projektitaotluste kaudu erinevatest fondidest kui ka annetajatelt. Mingi osa loomade ülalpidamiskuludest on alati katnud piletitulu. KIK on projektipõhiselt toetanud pargi korrastamist, loodusradade ja aedikute ehitamist jne.
Ajakirjanduses avaldatu järgi on saanud loomapark riigilt igal aastal 2 miljonit krooni. Tegelikult on riigilt toetust saadud aastatel 2005, 2006 ja 2007 igal aastal investeeringuteks 1 miljon ja tegevustoetuseks 0,5 miljonit.
Viimasel kahel aastal on olnud ainuüksi loomapargi ülalpidamise kulud ca 1,5 miljonit krooni. Investeeringuteks saadud rahaga on ehitatud abihoone-söödahoidla, piisoniaed ning viimase aasta rahaga oli plaanitud ehitada väravamaja.
Just väravamaja ehitusega kogu probleemistik alguse saigi. Tekkisid eriarvamused looduskaitsekeskuse ja loomapargi arendajate vahel Elistvere mõisapargi funktsiooni määratlemisel. Väravamaja jäigi ehitamata ning realiseerumata on ka n-ö varuvariandid.
Küllap oleks praeguseks valminud ka jätk loomapargi arengukavale 2002-2006, kuid viimasel ajal on loomapargi arendajate võhm ja vaimne potentsiaal läinud sellele, et seni tehtut hoida, kaitsta, selgitada ja põhjendada. Toodetud on pabereid, mis mahult annaksid kokku arengukava.
Enimkülastatav turismiobjekt
Metsaalmanahhis 2007 kirjutab Olev Uibopuu 1950. aastate lõpust: “Käisime koos Pikatiga (tollane Kaarepere metskonna metsaülem ?E. I.) seda (Luua ? E.I.) arboreetumit vaatamas. Näha oli pika heinaga kaetud ala, heina sees vaevalt nähtavad puukesed. Metsaülem rääkis, et tahtis kevadel sellele kuivanud heinale tule otsa panna ? saaksid töölised ka oma metskonna metsakultuure hooldada.
Tuli jäi heinamaale otsa panemata ja töölised kraapisid aastast aastasse heina seest välja sinna istutatud välismaise päritoluga puukesi. Nüüd on viiekümne aasta möödumisel saanud Luua arboreetumist ülevabariigiline metsanduse pärl.
Kogu metsamajandus on tänulik mehele, kes tollel raskel nõukogudeajal oma tõekspidamise eest lõpuni võitles. Tema nimi jääb metsanduse ajalukku suurmehena.? Loomapargi arendajad on täna samas olukorras kui tollane arboreetumi rajaja. Tean päris täpselt, mida praegu toimuv loomapargi arendajatele tähendab. Juhtumisi kirjutab Olev Uibupuu minu isast ja mingist ajahetkest minu lapsepõlvest.
Arvan, et Elistvere loomapark kui Eestimaa üks enimkülastatav loodusõppe- ja loodusturismiobjekt ei kao päris kindlasti kuhugi. Seda on vaja Eestimaale tervikuna, Jõgeva maakonnale, Tabivere vallale ja Elistvere külale.
Kõigil neil, kes praegu loomapargi tegevust mitte päris otstarbekas suunas ümber kujundada tahavad, oleks asjakohane mõelda eeltoodud tsitaadile. Loomapargi arendajad loovad ikka midagi meie kõigi tarbeks ning kindlasti mitte ainult praegusele ajahetkele. Kindlasti hindavad paljud oma tänase käitumise aastate pärast ümber.
Loodusõppe tingimused poolikult välja arendatud
Jõgeva maakonnas ei ole väljaarendatud loodusõppekeskust kooliõpilastele kvaliteetse ja mitmekesise loodusõppe korraldamiseks. Juba loomapargi projekti käivitamisel seati eesmärgiks ümbruskonna omavalitsuste, Jõgevamaa ja Tartumaa keskkonnateenistuste ning keskkonnaministeeriumi poolt eelkõige maakonnale loodusõppekeskuse väljaehitamine.
Elistveres on selleks väga mitmekesised võimalused (eksponeeritavad metsloomad, viljakal ja mitmekesisel mullal liigirikas taimestik, pärandkultuurmaastik ja loodusmaastik, järved ja nende elustik jne).
Erinevad poliitilised tuuled on tekitanud mingitel aegadel loomapargi arengus kohaltammumist või hoopis taandarengut. Kõike on püütud teha odavalt ja hädavajalikke auke lappides.
Just tänu viimastel aastatel riigi poolt saadud investeeringutetoetusele on tehtud rajatisi kapitaalselt ja läbimõeldult. See on taganud turvalisuse nendele kümnetele tuhandetele õpilastele, kes loomaparki külastavad, säilitanud teenuse mitmekesisuse. Toetusega tehtul ja Saksamaa riiklikul ülalpidamisel olevatel loomaparkidel on palju ühist.
Elistveret on võimalik arendada mitut moodi
Loomapargi toote tarbijateks on erinevad huvigrupid ja seda on arendatud mitmete arendajate poolt. Oma panuse arendusse on andnud nii riik, kohalik omavalitsus kui ka kolmas sektor. Ilmselt on otstarbekas ka tulevikus seniste arendajate koostööd kasutada. Millist lõiku keegi ja mis mahus arendab, peab selguma koostatavast arengukavast aastateks 2008 -2013. Selle koostamiseks on moodustamisel töörühm erinevate osapoolte esindajatest ning esitatud toetustaotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele.
Arengukava valmimiseni võiksid aga senised arendajad rahastada neid tegevusi, mida siiani. Riik on senini toetanud eelkõige looduskoolitusega seonduvat. Seda on tehtud kompleksselt, arendades õppebaasi ja muutes koolitusteenust mitmekesisemaks. Kavandatud väravamaja oli üks osa sellest, luues võimaluse taastada loodust tutvustavate näituste traditsiooni ning lahendades euroopalikult tualettide probleemi. Ilmselt ei kahtle keegi, et see on kvaliteetseks looduskoolituseks vajalik.
Projektipõhine toetus
Viimastel aastatel on omavalitsuse (Tabivere vallavalitsuse) toetus olnud projektipõhine. Toetatud on ajalooliste mõisahoonete säilitamist ja konserveerimist, maakasutusega seonduvat jne. Ka praegu tegeldakse rahastamistaotluse koostamisega ajaloolise aida renoveerimiseks. Eesti Metsaselts kolmanda sektori esindajana on taganud loomapargi igapäevase eksisteerimise, kasutades selleks mitmeid projektitoetusi ja piletitulu.
Eestimaal on viimasel ajal tekkinud ridamisi loomaparke (loomaaedu). Looduskaitsekeskuse arvates tuleks neid kõiki riigi poolt võrdselt toetada. Mingit pisikest summat jagades ei suuda ükski loomapark midagi olulist ära teha. Riik peaks siin tegema oma valiku ja selle selgelt ka välja ütlema. Loomulikult võiks olla see Elistvere ? Euroopa eeskujul korrektselt välja ehitatud ja kõiki viimase sõna järgi loodusõppe võimalusi pakkuv. Elistvere asub Eestimaa keskmes ja tänasel päeval omab kümneaastast kogemust ning edumaad praeguste alustajate ees. Vähetähtis ei ole oma tegevusvaldkonda tundev töötajaskond. Loomapark asub valdavalt riigimaal, mis kohtpaiksete investeeringute juures on väga oluline. Kindlasti annab riigil lisada veel tellimusi, mida saab siin edukalt täita. Ainus riigipoolne tellija ei peaks olema Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad asutused. Maaelu mitmekesistamisega tegeleval põllumajandusministeeriumilgi on siin oma koht ja võimalused.
Võimalus on minna edasi, arendades eelkõige turismiteenust. Kasutada iga ruutmeetrit raha teenimiseks, jättes paljud teised aspektid kõrvale. Kas see on ikka õige tee?
ENE ILVES,
Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna esinaine