Tootmisüksuses töötatakse meil 24-tunniste töövahetustega, ikka ööpäev tööl, kolm ööpäeva vaba, kuid kontoris on kaheksatunnine tööpäev. Kui 2013. aastast on isal lapse sünni korral õigus kümnepäevasele tasulisele isapuhkusele, siis tekib isade vahel suur ebavõrdsus: üks saab selle aja eest peaaegu 1,5 kuu tasu, sest nii pikaks venivad graafikus tema kümme töövahetust, teine ainult kahe nädala palga. Kas võiks arvestada selliselt, et 24-tunnine vahetus vastab kolmele puhkusepäevale?
Sellised “tasandavad” arvestused ei ole seadusega kooskõlas. Isapuhkuse eesmärk on anda isale tööaja arvelt lapse ja perega tegelemiseks täiendavat vaba aega. Seadus ütleb väga selgelt, et kokku on õigus saada isapuhkust kümme tööpäeva enne arsti poolt eeldatavat sünnituse kuupäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Kusjuures mitte kalendaarset tööpäeva, vaid just oma tööajakava järgset tööpäeva. Päevi võib kasutada järjest või osade kaupa, kuid pärast lapse kahekuuseks saamise päeva seda puhkust enam kasutada ei saa. Isapuhkuse eest tasub tööandja töötaja keskmise töötasu alusel, mille sotsiaalkindlustusamet tööandjale hüvitab.
Seadus ei sätesta, kui pikalt tuleks isapuhkuse kasutamisest ette teatada. Seega lähtume üldnormist – puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja ette 14 päeva. Pahauskne on tööandja käitumine, kes asub pikkades vahetustes töötavalt töötajalt konkreetsete tööpäevade kohta isapuhkuse avaldust saades tööajakava ümber tegema ning hakkab vahetusi lühendades-tihendades isapuhkusele minna soovivale töötajale muudatusega nõustumist peale suruma.
i
NEENU PAVEL, Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist
