Loodetavasti on see pühapäev tavapärasest perekesksem, sest on ju isadepäev.
Esmakordselt peeti seda päeva avalikult veidi enam kui saja aasta eest Ameerika Ühendriikides ja selle traditsiooni olevat algatanud naine, kelle isa pärast abikaasa surma oma kuus last üksi üles kasvatas.
Eesti Vabariigis oli selle tähtpäeva sisseseadmine 1940. aastal küll kõne all, aga siis tuli võõras võim.
Meil on praegu kahjuks aja märk, et paljudes peredes on isa küll täiesti olemas…. , aga ei ole ka, sest töötab kaugel ja jõuab harva koju.
Usutavasti on enamik perepäid oma plaanid nii teinud, et just selle nädalavahetuse kodus veedavad. Ja ärgu aktiivsed kultuuriürituste korraldajad pahaks pangu, kui homme mõnedest kodudest välja tulla ei raatsita, sest ehk on pisitüdruku või –poisi suurim preemia ja kingitus sel päeval kohe tükk aega lihtsalt issi süles istuda.
12. november 2011
