Isamaa ja Res Publica Liit küsib eelseisvatel Riigikogu valimistel inimestelt mandaati kolme peamise poliitilise idee realiseerimiseks – tahame tagada tasuta kõrghariduse kõigile andekatele noortele, emapensioni ja seista seadusandluse võimaluste piires selle eest, et inimeste koduga seotud kulud oleksid nii väiksed kui võimalik.
i
Alustasime valimisperioodiks 2011-2015 valmistumist juba varakult – viisime sügisel läbi üleriigilise küsitluse, mille põhjal saimegi teada, et need kolm küsimust on kõige enam Eesti inimeste meeltes. Suurim mure on tööpuuduse kõrval haridus, täpsemalt, kuidas lastele haridus anda.
Traditsiooniliselt seisab IRL rahvuslik-konservatiivse erakonnana meie keele, kultuuri ja neid kaitsva riigi eest. Konservatiivse eelarvepoliitika eest, mis tagab meie suutlikkuse riigina toimida ja usaldusväärsuse meie partnerite silmis. Loomulikult seisame hariduse eest, kuna meie rahva tulevik sõltub ennekõike sellest, kui arukaid valikuid teevad meie noored.
Kriis ei möödu iseenesest
Kui peame majanduskriisist midagi õppima, siis seda, et riik ja selle kodanikud peavad ise olema aktiivsed, muidu ei sünni midagi. Kriis ei möödu iseenesest, Eesti pääses eurotsooni läbi range eelarvepoliitika ning riigiaparaadi tugeva distsiplineerimise. Jah, meil on ka täna palju lahendamist ootavaid probleeme, osadel Eestimaa inimestel ei lähe nii hästi, kui me kõik tahaksime, et neil läheks.
Erinevates valimisprogrammides lubatakse palju, kuid reaalsus on tihti see, et üritatakse teha kõiki asju korraga, saavutamata tegelikkuses ühtegi eesmärki. IRL on valmis viima Eestit edasi, nagu oleme kirjutanud ka lepingusse kodanikega – selleks, et seda teha, tuleb viia Eesti uuele majanduskasvule. Seepärast alandame tööjõumakse, hoiame riigieelarve tasakaalus ja toetame ettevõtlust, et luua sel moel uusi töökohti. Me lähtume rahvuslikest huvidest – oleme vastu astmelisele tulumaksule ega lase viia Eestit üle palgaarmeele.
IRL soovib selgelt eristuda teistest Eesti erakondadest – ütleme välja, et majanduskasvu saavutamisel tagame tasuta kõrghariduse kõigile andekatele noortele koos kõrghariduse kvaliteedi tõusuga ja viime ellu emapensioni maksmise idee. Jätkame ka üliõpilaste toetussüsteemi arendamist — praeguste stipendiumide kõrvale tuleb otsida võimalusi vajaduspõhise õppetoetuse maksmiseks, sest praegu on töötavate üliõpilaste osakaal liiga suur.
Miks ma räägin hariduse rollist Eesti arengus? Sellel on kaks põhjust. Esiteks globaliseerumine, mis tähendab, et lihtne ja odav töö liigub odavama tööjõuga maadesse. Näiteks võin tuua tekstiilitööstuse, mis moodustas 20 aastat tagasi märkimisväärse osa Eesti majandusest. Need töökohad on nüüd suuresti liikunud Hiinasse ja teistesse odavama tööjõuga maadesse. Teine põhjus on see, et tänapäevane töö nõuab korralikku ettevalmistust. Eesti talumees ei luba juba täna oma traktori või kombaini rooli inimest, kes ei oska sellega ümber käia. Hea haridus ei ole ainult kõrgharidus, hea haridus on ka kutseharidus, mis annab korralikud erialased teadmised ja oskused. Kõik haridusastmed peavad olema tugevad.
Tööpuuduse kõrval tööjõupuudus
Tänavu täitub 20 aastat meie iseseisvuse taastamisest. Eestis on nende aastate jooksul kasvanud põlvkond noori inimesi, kellele on nõukogude aeg ainult minevik, aga mitte üleelatu. See tundub üsna aukartustäratav ja kaalukas väljend. Vabas Eestis sündinud inimeste stardiplatvorm on hea, pakkudes valikuvabadust ja ühes sellega loomulikult ka vastutust nende valikute tagajärgede eest.
Nende 20-aastaste ja natuke vanemate noorte inimeste ees on nüüd tõsine väljakutse — tegutseda Eesti tuleviku nimel. Iga põlvkond kannab endas oma aega ja igal põlvkonnal on oma vastutus. Ma ei räägi ametikohtadest, mida täites keegi kellegi või millegi eest vastutust kannab, vaid vastutusest, mida kannab igaüks oma elus suunda valides.
i
Nende valikute kaudu kujundavad otsuste tegijad ühiskonna tulevikku. Hooligem meie inimestest, meie riigist ja meie maast.
i
ENE ERGMA, Riigikogu esimees
