Kas mäletate veel, kuidas nägid välja telefoniputkad või kus nad üldse paiknesid? Või kuidas käis kaugekõne tellimine? Vanematele inimestele ilmselt ähmaselt meenub, ent noorem põlvkond vaevalt suudab ette kujutada sedagi, et ta peaks sõltuma telefonipistikust seinal.
15-aastane mobiilside ajalugu näitab, et kliendid on oluliselt juurde võitnud vabadusi, rääkimata muudest hüvedest. Eesti kiire katmine kvaliteetse mobiilileviga saab kohe väärika järje — Interneti püsiühendus jõuab lähemal ajal kõikidesse Eesti kodudesse.
Põhjalikud muutused telekommunikatsioonisektoris sunnivad mobiilioperaatoreid üle terve ilma strateegiamuudatustele. Ühest küljest on kõvasti langenud kõnehinnad, teisalt jälle lisanduvad turule uued konkurendid. Oma mõju on meeletu kiirusega muutuval tehnoloogial, kokku kasvavad püsivõrk ja mobiililevi, muutuvad inimeste suhtlemisharjumused ja -vajadused. Eestigi pole siin mingi erand.
Säärasel muutunud vajadustega turul on mobiilioperaatorile suureks plussiks see, kui ta suudab hea hinnaga pakkuda tervet riiki katvat täissidelahendust ehk siis lihtsalt öeldes ühe leti äärest mobiili- ja lauatelefoniteenust ning Interneti püsiühendust koju või kontorisse. Seda kõike kas eraldi osadena või ka ühtse soodsa paketina. Alates novembrikuust on maa- ja linnarahvale esimene selline üle-eestiline pakkumine sideturul olemas, sest lahenduse leidis seni kõige keerulisem küsimus – kuidas tagada kõigile huvilistele kiire Interneti püsiühendus.
Jutt on netiühendusest, kus keeruliseks ja vilkuvaks tehtud ning andmeside mõttes väga mahukad veebilehed ei avane arvuti või mobiiltelefoni ekraanil pikki minuteid. Vastupidi – näiteks Delfi uudiseportaali avamiseks kulub mõni sekund ning MP3 muusikafaili allalaadimiseks kulub umbes pool minutit. Interneti püsiühenduse rajamiseks on mobiilioperaatoril erinevaid võimalusi. Seda võib teha, vedades kaabli kliendi arvutini, nagu on tehtud suuremates linnades või asulates, või siis kasutades andmete edastamiseks eri sagedustel levivaid raadiosignaale.
Kuna kaabelvõrgu rajamine on hõredamalt asustatud kohtades kallis, siis saab sealne elanik korraliku kvaliteediga kodu- või kontoriinterneti edaspidi kätte WiMAX tehnoloogial põhineva traadita internetivõrgu abil. Statistiliselt saab WiMAXi teenust praegu kasutada 80 protsenti Eesti elanikkonnast, kuid see näitaja suureneb pidevalt.
WiMAX sobitub hästi viimase lülina puuduvale kohale ketis, mis seob kõik pakutavad sideteenused kokku ühtseks paketiks, mis pakub hulga eelised nii kliendile kui ka mobiilioperaatorile selle äritegevuses.
Teisalt julgeksin arvata, et WiMAX annab olulise tõuke Tiigrihüppe lõpuleviimiseks Eestis. Tõenäoliselt mäletate veel kümmekond aastat tagasi käivitunud riiklikku programmi, mille algseks eesmärgiks oli küll koolihariduse kvaliteedi parandamine nüüdisaegse infotehnoloogia abil, kuid mis sai kiiresti laiema ja sümboolsema tähenduse. Viimane oli isegi nii tugev, et välismaal peeti Eestit riigiks, kus internet on põhiõigus.
Eesti esimese GSM-kõne tegi Elisa võrgus pidulikult president Lennart Meri 1994. aasta novembris. See toimus telefoniga, mida on tänaste arusaamade kohaselt raske mobiilseks pidada. Lisaks kaalus see enam kui moodne sülearvuti. Vaevalt oskas kõneteenuse pakkumisega algust teinud mobiilioperaator sel ajal mõelda, et suudab 14 aastat hiljem pakkuda Eesti pea igas nurgas korralikku internetiühendust, kõneteenusest rääkimata.
iii
ANDRUS HIIEPUU, Elisa juhatuse liige
