Juba aastaid on olnud Keskerakonna eesmärgiks vähendada sissetulekute ebavõrdsust ja tagada, et väiksemat tulu teenivatelt inimestele ei võetakski enam tulumaksu. See on nüüd ka saavutatud. Täiesti kindlalt on tulumaksureform Jüri Ratase valitsuse kõige mõjukam otsus.
Muidugi oleks olnud veegi parem saada kokkulepe astmelise tulumaksuga, mida oleksid soovinud ka sotsiaaldemokraadid. Kuid Isamaa ja Res Publica Liidule on progresseeruv maksusüsteem nagu härjale punane rätik. Maksuvaba miinimumi tõstmine sobis, sest see oli olemas ka nende programmis.
On tõsi, et reformist võidab suurem osa inimesi. Võidab ka valdav osa pensionäre, sest kuni 500 euroni on pensionäri sissetulek maksuvaba. Et aga täiendav maksuvabastus pensionidele sellest aastast kadus, saab olla pensionäri maksimaalne võit 12 eurot, teistel aga 62 eurot. Uus süsteem toob kasu põhiliselt mittetöötavatele pensionäridele. Samas saab üle poole töötavatest pensionäridest kätte vähem pensioni.
Miks peaks pensionär rohkem panustama?
Tõsi, kui keskmist vanaduspensioni saava töötava pensionäri palk on väike, võidab pisut ka tema. Kuid kui palk on veidi suurem, hakkab eakas kaotama.
Ühiskonnas on aga kõige enam rahulolematust tekitanud just see, et kui suurepalgaline kaotab maksureformist vaid 38 eurot, siis töötava pensionäri suurim kaotus ulatab koguni 88 euroni.
Paljudel riivab õiglustunnet seegi, et mittepensionär hakkab kaotama piirist, kui maksustatav tulu kuus on üle 1776 euro. Aga töötav pensionär hakkab enam maksma juba 1352 eurost ülespoole.
Me võime muidugi sõnu teha ja rääkida solidaarsusest ja pisut enam panustamisest, aga ikkagi küsitakse, miks peab elupäevad tööd rüganud eakas, kelle tervis pole kindlasti enam kiita, panustama ligi kaks ja pool korda enam kui kõrgepalgaline linnapea või minister? Miks veidi enam teenivad pensionärid kaotavad rohkem kui tavalised suure tulu saajad?
Võtame kasvõi õpetajad. Meil on üle 18 tuhande õpetaja, nendest pensionäre umbes 20 protsenti. Praegu oleme õpetaja keskmise palga tõstnud 1150 euroni. Järelikult need keskklassi pensionäridest spetsialistid kaotavad oma sissetulekus. Koos pensioniga ületab nende kuutulu 1350 eurot.
Miks ikkagi on Eestis töötavate pensionäride arv võrreldes teiste riikidega väga suur? Lihtsam oleks ju kodus diivanil lösutada või kuldsetel liivadel peesitada. On selge, et seda tehakse madalate pensionide pärast. Kui tervis vähegi lubab ja kui jõukohane töö leidub, on asi töötamise kasuks otsustatud. Tegelikult peaksime neid inimesi tunnustama ja kätel kandma, kes tahavad endale natuke paremat sissetulekut teenida ja soovivad nii jätkuvalt meie riigi arengusse panustada. Seda meil just vaja ongi, sest oleme kahaneva rahvastiku ja suure tööjõupuudusega riik. Nii mõnigi võõrtööline, kes hiljem meie sotsiaalsüsteemile suureks koormaks on, jääks siia toomata.
Aga mingil juhul ei tohiks eakaid kõrgelt maksustada.Tavaline töötav pensionär pole meil ju mingi rikaste klassi kuuluv, et ta peaks endast vaesemaid aitama. Vaesemate olukorda peaksid parandama suurepalgalised, nagu see Euroopas kõikjal ka on. Pension on ju ikkagi tasu, mida riik maksab eakate elupikkuse tööpanuse ja tasutud maksude eest.
Eesti riik ei lähe pankrotti
Ma väga loodan, et tulevikus siiski leiab probleem lahenduse ja Keskerakond saab rakendada õiglase astmelise tulumaksu, mida aina enam inimesi on toetama hakanud. Jääb loota, et ka IRL ( eelnõu tuli ju IRIi poolt juhitud rahandusministeeriumist) harjub mõttega, et eakas inimene on meie tõeline varandus.
Siiski on heameel tõdeda, et juba aprillist tõstame keskmist vanaduspensioni 6,3 protsendi võrra ehk pension tõuseb tänaselt 416 eurolt 442 eurole.
Et aga jõuda lähemale Euroopas makstavatele pensionidele, kavatseb Keskerakond peale valimisi läbi viia erakorralise pensionitõusu. Viimati saime seda teha siis, kui olime valitsuses. Tol korral tõstsime pensione korraga 40 protsenti, mis oluliselt mõjutab ka meie tänaseid pensione.
Meie plaan on tõsta pensione erakorraliselt 70 euro võrra ja lisaks indekseerimisega 30 euro ulatuses, kokku 100 eurot rohkem. See pole sugugi ülepaisutatud summa, sest täna elab meil ju väga suur hulk eakaid suhtelisest vaesuses, mille piir oli viimati 468 eurot. Sajandivanune Eesti riik peab suutma eakad vaesusest välja tooma. Riik ei lähe sellest pankrotti! Kõik on poliitiliste valikute küsimus.
MARIKA TUUS-LAUL, riigikogu liige
