2012. aastal kaotas Euroopa teedel liiklusõnnetustes elu 28 000 inimest, sealhulgas Eestis 87. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel hukkub maailmas igal aastal liiklusõnnetustes ligi 1,2 miljonit inimest, neist pooled on jalakäijad, jalg- ja mootorratturid.
Liiklussurmade arv Euroopa Liidus vähenes 2012. aastal üheksa protsendi võrra. Kõige vähem oli liiklussurmasid Suurbritannias, Rootsis, Hollandis ja Taanis, kus on umbes 30 liiklussurma miljoni elaniku kohta. Balti riikide seas on Eesti ohutuima liiklusega riik.
Euroopa maanteedel hukkunutest 21 protsenti olid jalakäijad, seitse protsenti jalgratturid ning 18 protsenti mootorratta- ja mopeedijuhid. 70 protsenti hukkunud jalakäijatest saab surma linnas. Viimase kümne aasta jooksul ei ole liiklusõnnetustes hukkunud jalakäijate arv vähenenud samavõrra kui liiklussurmade üldarv. Peaaegu pooled linnades surmaga lõppenud liiklusõnnetustest on seotud jalakäija või jalgratturiga. Jalakäijate ja ratturite elu ohustavate asjaoludena võib välja tuua näiteks eraldi liiklusraja puudumise, suure sõidukiiruse ja liiklejate endi ettevaatamatu käitumise.
2012. aastal juhtus Eestis 1381 inimkannatanutega liiklusõnnetust. Ka Eestis on viimastel aastatel palju kõneainet pakkunud liiklusõnnetused jalakäijate ning jalgratturitega. Otsasõidud jalakäijatele moodustavad ligikaudu veerandi kõigist inimkannatanutega liiklusõnnetustest ning kokkupõrked jalgrattaga ligi kümme protsenti. Sarnane on ka nende osatähtsus liiklusõnnetustes hukkunute seas. 2012. aastal oli Eesti teedel 379 otsasõitu jalakäijatele ning 142 kokkupõrget jalgrattaga. Maanteeameti andmetel olid ligi kolmandik 2012. aastal liiklusõnnetustes hukkunutest jalakäijad, mis on jalakäijate jaoks viimaste aastate kõige halvem näitaja. 2012. aastal kaotas otsasõitudes jalakäijale elu 28 ning kokkupõrgetes jalgrattaga kaheksa inimest. See on kokku 41 protsenti liiklusõnnetustes hukkunutest.
Joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetusi on Eestis viimastel aastatel vähemaks jäänud. Varasematel aastatel jäi joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetuste osatähtsus 20 protsendi piirimaile. 2012. aastal toimus Eestis joobes mootorsõidukijuhtide osalusel 170 liiklusõnnetust, mis on 12 protsenti kõigist liiklusõnnetustest. 2012. aastal hukkus joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetustes kaheksa inimest. Ligi veerand kõigist liiklusõnnetustes vigasaanutest saab viga joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetustes. Aastal 2012 sai joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetustes vigastada 231 inimest.
Viimase kahekümne aasta jooksul (1992–2012) on Eestis toimunud 36 307 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles on viga saanud 45 589 ja hukkunud 4341 inimest. Joobes mootorsõidukijuhtide osalusel on neil aastatel toimunud 7716 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles on viga saanud 11 020 ja hukkunud 1167 inimest ehk neljandik kõigist liiklusõnnetustes hukkunutest.
Põhjalikum ülevaade on Eesti Statistika Kvartalikirjas nr 2/2013 artiklis “Liiklusõnnetustest taasiseseisvunud Eestis” (ilmus tänavu 28. juunil). Samuti saab Statistics eXploreri vahendusel ülevaate liiklusõnnetustest Eesti maakondades aastatel 1992–2012.
i
PIRET PUKK, Statistikaameti juhtivstatistik
