Sügisel ja talvel saavad tulekahjud sageli alguse lagunenud ja vananenud korstnatest ja küttekehadest. Kui sellised vead parandamata jätta, on oht saada ka vingumürgitus. Ettearvamatute tagajärgedega õnnetuste ja ohtlike terviserikete ärahoidmiseks teevad järjepidevat selgitustööd päästeametnikud ja meedikud, kelle soovituste järgi on paljudes kodudes küttesüsteemid turvalisemaks muudetud ning suitsu- ja vinguandurid muretsetud.
Päästeametnikud kontrollivad tuleõnnetuste ennetamiseks kodusid. Lõuna -Eesti päästekeskuse ennetustöö peaspetsialisti Jõgevamaal Tõnu Vare sõnul on Jõgevamaa komandod teinud tänavu 794 kodukülastust, nendest Jõgevamaal 707. “Külastuse käigus avastati tuleohutusalaseid probleeme 42 eluruumis. Sellisel juhul järgneb järelnõustamine. Nõustamise käigus vahetati välja või paigaldati 215 autonoomset suitsuandurit.”
Käesoleva aasta üheksa kuu andmetel on peamisteks hoonetulekahjude tekkepõhjusteks hooletus lahtise tule kasutamisel, rikked elektripaigaldistes ja kütteseadmetes. “Möödunud aastal toimus Jõgevamaal 60 hoonetulekahju. 27 korral oli tekkepõhjuseks hooletus, sellest tahma süttimine suitsulõõris seitsmel ja lahtise tule kasutamine viiel juhul. Seadmete rikkeid oli 21, neist elektriseadmete rikkeid ja kütteseadmete rikkeid kumbagi kuus,” loetles Vare.
“Tuleb tunnustavalt öelda, et Jõgevamaa elanike tuleohutuse alane teadlikkus on tõusuteel. Järjest rohkem on kodusid, kus on kütteseadmed enne kütteperioodi algust üle vaadatud ja hooldatud kutselise korstnapühkija poolt. Üha vähemaks jääb kodusid, kus puudub töökorras suitsuandur,” lisas ta.
Jõgevamaa päästepiirkonna juhataja Jüri Alandi märkis, et kodusid külastatakse nõustamise eesmärgil ja päästeametnike oma valdustesse lubamine on põhimõtteliselt vabatahtlik. “Igaüks peaks ise teadma, kas soovib ohutuse ja turvalisuse alast nõu kuulda. Kui mõnes kodus pole aga probleeme vaatamata meie korduvale tähelepanu juhtimisele likvideeritud, on võimalik ka karmimaid meetmeid rakendada.”
Korstnapühkija olgu professionaal
Lõuna-Eesti päästekeskuse Jõgevamaa päästepiirkonna meeskonnavanem ning füüsilisest isikust ettevõtja, meister- korstnapühkija Ivar Feiman nimetas kõige suurema ohu põhjustajaks puhastamata ja pigitunud korstnaid ja küttekoldeid. “Need võivad põlema minna, kusjuures pigi põlemistemperatuur on 1000 kraadi või rohkemgi. Kui väikese lõõriga korsten suure kuumusega lõhkeb, ongi tulekahju käes. Tuleb arvestada, et üks sentimeeter pigi paisub iga kandi pealt seitse sentimeetrit,” rääkis ta.
“Inimesed on hakanud senisest rohkem aru saama vajadusest kutsuda kutseline korstnapühkija, kes küttekolded puhastaks ja nende seisukorrale hinnangu annaks. Paraku leidub neidki, kes väidavad, et on korstnat alati ise puhastanud ega pea korstnapühkija teenust vajalikuks. Mõned peavad korstnapühkija tööd ka kulukaks,” ütles Feiman, kelle tööpiirkonnaks korstnapühkijana on Jõgeva- ja Tartumaa.
“Suurim kogus tahma, mida seni olen pliidist ja truubist välja võtnud, on 160 liitrit, ” tõi meister näite.
Ivar Feiman toonitas, et kõik korstnad peavad olema tänapäeval ehitatud vastavalt eurostandardile. “Korstna tegemiseks ei tohi enam kasutada suvalist raudtoru. Päästeamet lubab ehitada ainult telliskorstnaid või siis moodulkorstnaid. Et suits pragudest välja ei tungiks, peavad kõik küttekolded terved olema.”
Palamuse vabatahtlike panus
MTÜ Paunvere Pritsumehed vabatahtliku päästekomando liikmed on tuleohutuse tagamiseks vabatahtlikku tööd teinud.
“Ühes Visusti majapidamises remontisime korstnad ja pliidi. Varbeveres elavale perele ehitasime uue soemüüri ja nüüdisaegse pliidi,” ütles komando eestvedaja Margus Kaasik. “Majapidamised, kus abistava käe ulatasime, valisime välja kodudekülastustel koostöös vallavalitsusega. Omavalitsus pani õla alla ka tööde rahastamisel,” lisas ta.
Palamuse vallavanema Urmas Asteli sõnul sai tehtud tänuväärne töö, mis ühtlasi tõestas vabatahtlike päästjate missioonitunnet ja suurt tegutsemistahet.
Kiirabimeedikutel on vajalikud vahendid vingumürgistuste diagnoosimiseks ja ka ennetamiseks. “Igal meie brigaadil on alates 2010. aastast vingudetektor. Tänu sellele seadmele avastame rohkem vingumürgistusi. 2008. aastal täheldati meie tööpiirkonnas 61, 2010. aastal 164 ja 2103. aastal 197 vastavat haigusjuhtumit,” ütles sihtasutuse Tartu Kiirabi juhatuse liige Aire Veber.
JAAN LUKAS
