Teisipäeval käos Mustvee kultuurikeskuse saalis raamatukogunädala raames kirjanik, populaarsete romaanide, jutustuste ja filmistsenaariumide autor Indrek Hargla.
Indrek Hargla pani Mustvee kultuurikeskuse saalis lauale umbes poolesajandi vanuse kohvri, kust võttis välja valiku oma raamatuid.
Kirjanik rääkis, et loometeed alustas ta ulmeromaanide kirjutamisega, kuid kohtumisele koolidesse ja teistessegi paikadesse hakati teda kutsuma siis, kui ilmusid kriminaalromaanid. Viimastest on eriti tuntuks saanud raamatud, kus kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede. „Ise pean oma senistest romaanidest parimaks „Meriväljat“. Loodan, et tulevikus mäletatakse mind selle järgi.“
Sageli esitatud küsimusele, kust tulevad kirjutamiseks ideed, vastas Indrek Hargla kirjamehele omaselt, et kuskilt nad ikka tulevad.
Veel tunti huvi, kas mõnes raamatus on tegevuspaigaks ka Peipsiäärne piirkond. „Sündmuspaigaks olen enamasti valinud mulle tuttava keskkonna Lõuna-Eestis. Kui tahan, et tegevus oleks võõras kandis, viin selle Lääne- või Pärnumaale, kus ma käinud pole. Peipsimaa kohta kirjutatust kohe midagi ei meenu. Siiski on Peipsi järve mainitud muinaseesti kriminaalromaanis „Raudrästiku aeg“, kontekstis, et ammustel aegadel oli Peipsi järv ühendatud Emajõe, Võrtsjärve ja teiste jõgede kaudu Pärnu lahega.“
Küsiti ka Indrek Hargla võimaliku ettenägemisvõime kohta, sest tema stsenaariumi järgi valminud telesarjas „Alpimaja“ (2012) on Eesti presidendiks naine nimega Kersti.
„Et Eestis olid selle stsenaariumi kirjutamise ajaks olnud vaid meespresidendid, arvasin, et on huvitavam kui president oleks naine. Temale nime valimisel hakkasin vaatama, mis tähega tegelasi vähem on. Valisin siis K-tähe. Nimi Kersti sai valitud põhjusel, et see sobib ka vastavas vanuses tegelasele. Tänase riigipea Kersti Kaljulaidil seriaali „Alpimaja“ presidendiga otseseid sarnasusi pole.
Naispresident on mul tegelaseks ka ühes romaanis ja seal on temas mõnigi sarnane joon tänase riigipeaga,“ vastas Hargla.
„Kui raamatut saab kirjutada ka kiiresti , siis stsenaariumi mitte. Seal peab tegelane ütlema midagi sellist, mida on tarvis välja mõelda pool päeva. Muidu juhtub nagu telesarjaga „Kättemaksukontor“, kus täiskasvanud räägivad nagu lapsed.“
Kohtumisele Indrek Harglaga oli tulnud palju kirjandushuvilisi. Koos eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ade-Liis Soosaarega olid kirjanikku kuulamas kooliõpilased.
JAAN LUKAS
