Tihti müüakse laiatarbekaupu lubades, et need ravivad mitmeid tervisehädasid. See aga on tarbijate eksitamine ja seadusega keelatud. Võimaliku ravitoime kohta käivaid väiteid võib kasutada vaid ravimite puhul, sest need kirjeldavad meditsiinilist toimet, mida ei saa olla tavalistel kreemidel, loodustoodetel, ehetel jms.
Tänapäevases kiiresti arenevas maailmas ei ole harv juhus, kui seisatame poeakna ees, uurides uut imetoodet või jääb silma huvitav hüplev aknake arvutiekraanil, mis lubab ravida meid terveks kõikidest maailma hädadest, haigustest, peletada eemale surmahirmu ning tervendada või leevendada mõnda haigust. Kas ikka tasub uskuda kõiki lubadusi, mis pakendil või toote juures kirjas on?
Nagu ka vanasõna ütleb, pole kõik kuld, mis hiilgab, nii tuleb ka sellistesse imetoodetesse suhtuda ettevaatusega ning säilitada nii-öelda terve mõistus. Tooteid, mis tänapäeval lubavad aidata mitmesugustest probleemidest lahti saada, on väga lai valik: loodustooted, toidulisandid, kristallid, ehted jne. Näiteks võib kosmeetika olla märgistuse kohaselt põletikuvastane, raviv, tervendav või haigust leevendav. Mõni käevõru aga lubab koguni ravida unehäireid, kaitsta DNA-d kahjustuste eest ja võidelda vähirakkudega. Samasuguseid lubadusi on kirjas ka teiste toodete infolehtedel. Selliseid väiteid võib kasutada vaid ravimite puhul, sest need kirjeldavad meditsiinilist toimet, aga neid omadusi ei saa olla tavalistel tarbekaupadel.
Miks ei tasu alati uskuda, et mõni imekreem on raviva toimega ja aitab lahti saada põletikust ja nahahaigusest, või et käevõru aitab võidelda vähirakkudega? Sest nii võid sa jääda põhjendamatult lootma toote ravivale või muule abistavale omadusele ning jätta õigeaegselt arsti poole pöördumata.
Müüja peab tõendama kõik lubadused
Tihti on müüjad arvamusel, et kui sellised lubadused ei ole seotud konkreetse haigusega, siis on see on igati lubatav tegevus. Tegelikult see nii ei ole. Arvestama peab, et kõike, mida müüja on toote puhul lubanud, peab ta olema võimeline ka tõendama. Selliste väidete kasutamine toodete puhul, mis ei ole ravimid ega meditsiiniseadmed, on inimeste eksitamine ning ebaaus kauplemisvõte ja see ei ole seadusega lubatud.
Muidugi on olemas ka erandid, mille puhul ei ole alati võimalik koheselt määrata, kas see on ravim või mõni muu toode. Sellistel erandjuhtudel käitutakse juhtumipõhiselt ning müüja peaks kindluse saamiseks enne toote müümisega alustamist konsulteerima asjakohaste asutustega. Arvesse tuleb võtta toote omadused ja kasutamise eesmärk.
Väidet “leevendav” võib samuti mõningatel juhtudel kasutada. Näiteks võib mõnel kreemil olla kirjas, et see leevendab sügelust või kihelust. See aga ei tee tootest kohe ravimit, sest sügelus või kihelus ei pruugi olla seotud ühegi haiguse ega haigusseisundiga.
Hea toode müüb ka katteta lubadusteta
Müüjad võivad küsida, mida teha siis, kui originaalpakendil ongi väide, et toode ravib? Sellisel juhul tuleb lähtuda Eesti Vabariigi seadusandlusest, mis keelab selliste väidete kasutamise ning see tekst tuleb tõlkida nii, et see ei oleks eksitav.
Vastutustundlikul müüjal ei ole oma kauba paremaks müümiseks vaja kasutada väiteid, mis eksitavad tarbijaid, sest kui toode on hea, müüb see ka ilma taolise reklaamita.
Müüja peab tagama, et toodet tutvustav tekst oleks tõene ja usaldusväärne, et tarbija saaks langetada teadlikke otsuseid ning valida tooteid, mis vastavad tema vajadustele ja ootustele.
JANA BALJUTIS-KÜTT, tarbijakaitseameti kaubandustalituse juhtiv ekspert
