Ilus suhe on ilusa elu aluseks

Tänasest lehest võib lugeda Põltsamaa Perepesa kohta, aga heita pilgu ka millelegi imelisele: 65 abieluaasta täitumisele.
Vähesed saavad öelda, et on oma kaaslasega üle poolesaja aasta koos saanud olla. Käinud üht teed, olles erinevad, samas nii sarnased. Ilmselt tülitsenud, siis taas leppinud. Pidanud tegema kompromisse, kuid sellest alati tugevamana välja tulnud.
Keeruline maailm, kus kurjus nõuab võitu headuse üle, loob pinnase üksteisele kaigaste loopimiseks, ärapanemiseks, solvamiseks ja alandamiseks. Ei muretse tänapäeva noored ju niivõrd koroonaviiruse või sõja pärast. Nende elu olulisim osa on hea suhe vanemate, eakaaslaste ja lähedastega. Kui vanemate suhe on lagunemas või lausa katki, kasvab põlvkond, kes ise suhteid hoida ja väärtustada ei oska. Armastab ju vanem põlvkond ikka osutada, et tänapäeva noored ei pea paarisuhet millekski. Aga kui vanemate paremat eeskuju näidata pole, siis ei saa seda ka järgmiselt põlvkonnalt kuidagi oodata.
Perepesa näitel võib lugeda, et üheskoos kasvamine, peresuhete hoidmine algusest peale, ja mis olulisim, üksteise kuulamine, on tugeva suhte alustala. Kui me noori ei õpeta teineteisest ja iseendast lugu pidama, ei saa tulevikus rääkida haruldasest kroonijuveelipulma tähistamisest.
Tavaliselt kiputakse ütlema, et õnnelik naine tähendab õnnelikku elu. Tegelikult on ilusa ja õnneliku elu saladus palju lihtsam: üksteisest tuleb lugu pidada. Kuni viimase hetkeni.