22. aprillil Tartu Saksa Kultuuri Instituudis toimunud Goethe päeval esitleti kirjastuselt “Ilo” ilmunud Goethe biograafiat, mille on koostanud kirjandusteadlane Peter Boerner.    

Kirjandusõhtuga avasid Saksa Kultuuri Instituut ja Eesti Goethe Selts maailmaklassiku juubeliaasta. Johann Wolfgang von Goethe sünnist möödub tänavu 260 aastat ja kuigi tähtpäev ise on alles 28. augustil, mahub juubeliaastasse veel palju teisigi Goethe-üritusi.  

Goethe uurija on sündinud Tartus

Boerneri Goethe biograafia on esimene, mis eesti keeles eraldi teosena ilmunud, kuigi Goethe teoste tõlgete juures on ilmunud elulookokkuvõtteid. Peter Boerner on sündinud 1926. aastal Tartus, õppinud Goethe sünnilinnas Frakfurdis Maini ääres ja Brugge Euroopa kolledžis. Töötanud Goethe-muuseumi varahoidjana Düsseldorfis, võrdleva kirjandusteaduse professorina Vinconsini Ülikoolis. Alates 1971. aastast on tal saksa kirjanduse õppetool Bloomingtoni Indiana Ülikoolis.

Boerneri Goethe biograafia on tõlgitud üheksasse keelde, eestikeelne väljaanne on eriline selle poolest, et lisatud on autori kiri raamatu tõlkijale. Goethe biograafia tõlkija Maie Keek rääkis raamatu esitlusel, et olles jõudnud tõlketööga lõpuni ja leides viimaselt leheküljelt, et raamatu autor on sündinud Tartus, võttis ta interneti kaudu Peter Boerneriga ühendust.

Boerneri isa, kes oli lõpetanud Berliini aianduskooli, sai pärast Eesti iseseisvumist ülikooli botaanikaaeda õpetatud aedniku koha. “Mu sünnikodu seisab ka praegu aia serval; juba ammust aega paikneb seal botaanikaaia kantselei. Mu ema tuletas ikka meelde, kuidas meie ülemisel korrusel asuva korteri üks aken avanes otse palmimajale – just selle akna all tavatses ta istuda, kui mind magama suigutas. Seejuures luges ta raamat raamatu järel mõnd populaarset Goethe väljaannet,” kirjutas Boerner.

Goethe sai saadetisi Dorpatist

Goethe uurija sõnul valitsevad tema uuritava ja sünnimaa vahel mitmekülgsed sidemed. “Näiteks fakt, et maalikunstnik ja arheoloog Otto Magnus von Stackelberg, kellega Goethe sai esmakordselt kokku Itaalias, seejärel ka Weimaris, oli pärit Tallinna lähedalt Väänast. Või et Goethe tutvus 1814. aastal reisil Lõuna-Saksamaale ühe Offenbachi ornitoloogi juures “Liivi- ja Eestimaa lindude kirjeldusega” ning muretses siis selle raamatu ka endale,” märgib Boerner.     

1826. aastal on Goethe oma päevikusse kirja pannud, et keegi professor Osann Dorpatist olevat ta üles otsinud ja jutustanud talle sealsetest oludest. Goethe on üles märkinud mõningaid Dorpatist saabunud saadetisi, näiteks seeria meteoroloogilisi tabeleid või ladinakeelse anatoomiaõpiku. Goethe ülestähendus aastast 1816, et ta olevat tegelnud Morgensterns Dörptschen Beyträgega, juhatas Boerneri selle autori Karl Morgensterni jälgedele, kes, nagu selgus, muretses väsimatult Goethe tutvustamise eest Eestis, alates “Wilhelm Meisteri” kohta peetud loengutest kuni mälestuskõneni, mille ta pidas pärast Goethe surma Dorpati Keiserlikus Ülikoolis toimunud pidulikul koosolekul.

Maailm on avardunud kodumaa

Bloomingtoni Indiana Ülikooli saksa kirjanduse õppetooli professor Peter Boerner esines sünnilinnas Tartus põhjaliku ettekandega “Faust maalikunstis”, mõtestades lahti tuntumaid Fausti-illustratsioone.  Ta vaatles nende kogumit kui kaleidoskoopi, mida liigutades tulevad esile aina uued mõisted ja pildid. Boerner viis kuulaja rändama Fausti-maailma, mis sai alguse juba sajandeid enne Goethet, Lutheri ja Dühreri päevil ilmavalgust näinud rahvaraamatuga, mille peategelane oli Johan Faust Schwarzwaldist. Esimene Faust oli rändur, kellesse suhtuti imetluse ja hirmuga. Marlowe sule all sai praalijast õpetlane, tema Faust on juba valiku ees — kas õndsus või äraneedmine.

Goethe Faust tõuseb oma eelkäijatest kõrgemale, temast saab mitte ainult Saksamaa, vaid kogu Õhtumaa sümbol. Just Goethe toob kasutusele maailmakirjanduse mõiste, mis tekib  rahvuskirjanduste vastastikuse mõju protsessist. Goethe, kes koondas endas saksa vaimu põhijooni, on 1830. aastal ühes memorandumis kirjutanud, et lai maailm on ainult avardunud kodumaa.  

Šoti esseist ja ajaloolane Thomas Carlyle kirjutas Goethe surma puhul: “Taevane jõud, mis sai hakkama nii paljude asjadega, ei viibi enam siin. Suurvaim, kes kuulus senini meile, on selga tõmmanud igavikurüü ja särab võidutsevas hiilguses. Ta minek sarnanes päikese loojumisega. Päike valgustab maiseid asju, maailmapoeet on kõikide asjade silm ja valgustaja nende vaimsuses. Kui pikk võib ligikaudselt olla aeg, mida selle mehe tegevus veel mõjutab? Meile, kaasaegsetele, oli juba see tunnustus, et me võisime osa saada tema olemasolust. Ta vaatas avatud pilguga suurima saladuse sisse. See, mida ta rääkis, saab teoks.”

Tartus avatakse Goethe tuba

Tartu SKI juhataja Malle Ploovitsi kinnitusel on Goethe juubeliaasta järgmine sündmus Goethe toa avamine. Seda tutvustab ja räägib ka SKI raamatukogu saamisloost Eesti Goethe Seltsi president dr Liina Lukas.

Saksa kirjanduse suurkujule pühendatud seekordsel kirjandusõhtul luges vastvalminud raamatut näitleja Peeter Volkonski. Goethele mõeldes kõlas Saksa Kultuuri Instituudi saalis ka  Beethoveni klaverimuusika. Kirjastuselt “Ilo” on varem samas sarjas ilmunud Richard Wagneri ja Friedrich Schilleri biograafiad.

1480 sünnib Johannes Faust

1483 sünnib Martin Luther

1570 ringleb saksa üliõpilaste seas ladinakeelne Fausti käsikiri

1587 ilmub rahvaraamat Johan Faustist

1592 ilmub Christopher Marlowe “Doktor Faustus”

1749 sünnib Johann Wolfgang von Goethe

1759 sünnib Friedrich Schiller

1770 sünnib Ludwig van Beethoven

1774 ilmub “Noore Wertheri kannatused”

1788 Goethe alustab kooselu Christiane Vulpiusega

1796 ilmub “Wilhelm Meisteri õpiaastad”

1805 sureb Schiller

1807 valmib “Wilhelm Meisteri rännuaastad”

1808 ilmub “Faust I”

1813 sünnib Rihard Wagner

1821 ilmub “Wilhelm Meisteri rännuaastad”

1827 sureb Beethoven

1832 sureb Goethe

1833 ilmub “Faust II”

1988 sünnib Tartus Eesti Goethe Selts

JAANIKA KRESSA