Pärastlõunal kella kolme ajal sai Maarja külas kolmas Tabivere valla külade päev ametlikult avatuks kuulutatud. Esmalt peeti maha konverents teemal “Külaturism ja selle arendamine”. Küladepäeva eestvedaja, Maarja külavanem Tiia Pärtelpoeg selgitas, et külaturism ongi see, kui iga talu sellest osa võtab. “Ühes talus tegeldakse kudumisega, teises õmmeldakse, kolmandas ja neljandas talus kasvatatakse maasikaid või kitsi. Küla koostöövõime on oluline,? lausus Pärtelpoeg.
Igal kivil oma lugu
Pärast konverentsi istusid soovijad bussi, et läbi teha reis ?Igal kivil oma lugu?. Külastati Tabivere valla külasid ja mitmeid mälestuskive. Bussis kaasa sõitnud kohalikud tutvustasid oma külast olulisemat. Näiteks käidi ära Kõrenduse külas Silmaallikal, kus sai allikaveega silmi pesta. Legendi kohaselt jääb inimene, kes on end allikaveega pesnud, igavesti nooreks. Et maaparandustööde käigus allikas peaaegu hävis, siis allikale ligi ei pääsenud, nooruseeliksiir toodi sealt kausiga varem valmis.
Samas külas asub ka küla uhkus ? vana ja väärikas Kõrenduse tamm, mille ümbermõõt 4,9 meetrit. Küla tekkiski omal ajal selle puu ümber ning tamm sai küla keskpunktiks.
Kõrenduse kool lõpetas tegevuse 1966. aastal. Täna turistid seda külastada ei saa, sest maja omanik soovib selle kõigepealt korralikult remontida ja taastada. Kõrenduse on Eesti üks vanimaid külasid ja Eesti esimene rehepeksumasin osteti 1899. aastal just sinna.
Ennast sai mõõta rukkiga
Järgnevalt näidati, kuidas rukis kasvab. Iga soovija käis end rukki kõrval mõõtmas. Huvitavat kõneainet pakkus kohalik põlluharimisviis: vili külvatakse viis aastat järjest eelmise aasta kõrrepõllule, vahepeal maad ei künta.
Ühe reisija koduväravas tegi buss samuti peatuse. Selle majapidamise uhkuseks olid lontkõrvadega kirjud küülikud. Eriti sümpaatsed olid need loomad lastele. Silitamisest ei pääsenud kumbki näitamiseks välja toodud lontkõrv.
Ilme Roosmäe huvialaks on ihu ja hinge kosutamine, olgu see siis ravimteede või indiaanlaste higistamisonni abil. Keset rohelust paiknes roheline püramiid, milles saab energiat ammutada. Sisustuseks oli sellel majal vaid kaks voodit ja väike lauake. Näha sai ka liivavanni. Kuum liiv aitavat perenaise sõnul lõõgastuda.
Lahkelt jagati tarkust ka mitmete ravimtaimede kohta. Pandi kõrva taha, et nõges pole vaid tüütu ja kõrvetav umbrohi, vaid hinnaline ravimtaim, mis aitab liigesepõletiku ja vitamiinivaeguse korral ning tõstab ka potentsi.
Ilme Roosmäe aiast mindi tema ligi saja-aastasesse majja, kus sai proovida mitmesuguseid taimeteesid ja maitsta värskeid salateid. Kokkuvõtteks korraldati maitsetaimede äratundmises küladevaheline viktoriin.
Pidu jätkus Maarja laululaval, kus külavanem Tiia Pärtelpoeg kokkutulnuid tervitades ilma justkui ära sõnas, öeldes: “Sellest hoolimata, et saartel sajab, loodame ilusa ilma jätku.” Soovijad said võimaluse laval kõnet pidada. Juula külavanem Eneli Kaasik ulatas Maarja külavanemale küpsised, et korraldajate jõud enne ürituse lõpetamist ei raugeks.
Kontserdiosa avas Tabivere valla tütarlastebänd, esitades viis lugu, millest üks ka nende omaloominguline pala ?Bänd?.
Jaanituld aitas külavanemal Tiial süüdata Tabivere vallavanem Aare Aunap. Lavale tulnud külalisduo Jeti ei olnud jõudnud veel rahva jalgu soojaks tantsitada, kui paukudes ja mürtsudes algas äikesevihm. Ühe hetkega olid publikupingid tühjad, vaid üksikud lapsed kilkasid kiigel ning märjaks saanud pidulised moodustasid ringi ümber jaanitule.
Pidu jäigi pooleli
Lavale tuli laulukoor. Kuigi elekter poole esinemise pealt ära läks, jätkus laul saateta. Vihm küll vaibus, kuid lava oli nii libe ja märg, et sellel oleks võinud uisutada. Sellele vaatamata kogunes lavale Tabivere rahvamaja segarahvatantsurühm.
Külavanem Tiia Pärtelpoeg võttis viisi üles ja hakkas koos Jetiga ning veel mõne vabatahtlikuga laulma, et tantsijad esineda saaksid. Et aga lava veel väga lirtsus, hakkasid tantsijad tibusammul seda ?kuivatama?. Ja kuigi sellest kasu polnud, oli kõigil lõbus.
Et küladevahelised võistlused toimuda ei saanud, lepiti kokku, et järgmisel aastal toimub Tabivere valla külade päev Koogi külas. Pidulikult ulatati Koogi külavanemale rändkarikas ja soojad soovitused järgmiseks aastaks.
Tiia Pärtelpojale tehti ka ettepanek korraldada pooleli jäänud üritus järgmisel aastal uuesti.
?Aga me ei taha järgmisel aastal samast kohast uuesti alustada, pealegi saime üle poole kavandatust tehtud. Ikka edasi peab liikuma,? oli tänavuse peakorraldaja seisukoht.
AIGI PUUSEPP
