Kehvade ilmastikutingimuste tõttu osutus tänavune talirapsisaak väiksemaks kui eelnevatel aastatel. Vihmasadude jätkumine võib raskendada ka suvirapsi koristamist.
Võimalik, et rapsiõli ja rapsikooki tootval ettevõttel, aktsiaseltsil Baltic Scanola, tuleb rapsi Leedust ja Lätist juurde osta.
Rapsist pole tänavu üldse midagi head rääkida
Põltsamaa vallas tegutsevas Mällikvere põllumajandusühistus saadi tänavu talirapsi keskmiseks saagiks kaks tonni hektarilt, mis on poole vähem kui möödunud aastal. “Sinna, kus taliraps hävis, külvasime asemele suvirapsi, mille koristamine on veel ees,” lausus juhataja Meelis Kaljuste. Tema hinnangul kulub suvirapsi valmimiseks veel paar nädalat.
Palamuse vallas aktsiaseltsis Evemar on suvirapsi pinda üle 200 hektari. Väga palju rapsipinda suurendada ei saa, sest tuleb arvestada külvikordadega.
“Midagi head on tänavu rapsist raske rääkida. Põllud on niisked ja märjad,” märkis aktsiaseltsi Perevara taimekasvatuse osakonna juhataja Kalle Kivirüüt.
Talirapsile lumikatte puudumine hästi ei mõju
Baltic Agro rapsiseemne ostujuht Indrik Unt ütles, et kui möödunud aastal Eesti rapsi kogusaagist 196, 3 tuhat tonni (keskmine saagikus 2,77 tonni hektarilt), mis oli muidugi ka rekordsaak, kasutas tehas 143,5 tonni. Tänavune saak jääb märksa kehvemaks. “Talviste ilmastikutingimuste mõjul vähenes talirapsi pind. Pool, või veidi rohkem sellest, tuli ümber künda ning osa asendati suvirapsiga. Sarnaselt varasemate aastatega on talirapsi talvitumine paikonniti olnud erinev. Hõreda lumikatte tõttu on tavaliselt talirapsi rohkem välja läinud Lääne-Eestis. Taliraps tahab olla lumikatte all ja kui põllud jäävad paljaks tekivad suured külmakahjustused. Alles jäänud talirapsipõldudele tulid sisse tühimikud, kuhu kasvas asemele umbrohi,” rääkis Unt.
Suvirapsi põllud on praegu väga ilusad
Suvirapsipõllud nägid tema sõnul mõni aeg tagasi siiski üsna ilusad välja ja mees loodab, et saak õnnestub koristada. “Vihmasadude jätkumise korral tekib siiski oht, et osa saaki jääb põllule. Märg suvi on pannud pitseri ka kvaliteedile, õlisus on võrreldes eelmise aastaga madalam. Palju oleneb siiski mullastikust ja agrotehnikavõtete nõuetekohasest kasutamisest, kui kõik tööd korralikult ära teha võib ka paremat saaki oodata,” lisas ta.
Indrik Undi sõnul on võimalik rapsi juurde varuda Lätist ja Leedust, juhul kui kodumaine saak jääb väikemaks kui õlitööstuse vajadused.
Unt märkis, et rapsi võib tugevasti kahjustada ka taimehaigus, mida kutsutakse nuutriks. “Nuutril on see paha omadus, et ta võib mullas pesitseda elujõulisena kümme aastat. On olemas ka rapsisordid, mis on nuutrile rohkem vastupidavamad. Kõige olulisem on aga profülaktika. Nakatunud põllult teisele minekuks tuleks traktor ja haakeriistad eelnevalt ära pesta. Targad põllumehed jälgivad seda, kuid kui korra eksid, võib see hiljem kätte maksta.”
Undi sõnul on põllumajandusettevõtjad hakanud rohkem kasutusele võtma uuemaid ja paremaid talirapsisorte, mis talvituvad paremini.
Maakonnas palju tublisid rapsikasvatajaid
Aktsiaseltsis Scanola Baltic võetakse praegu talirapsi vastu kõikidel tööpäevadel. Suvirapsi varumine on veel ees.
Scanola Baltic omanikfirma Baltic Agro müügiesindaja Jõgevamaal Marin Maantee ütles, et Jõgevamaa põllumajandusettevõtetest on püsivamad koostööpartnerid ja suuremates kogustes rapsi müügile toojad aktsiaselts Perevara, Laiuse põllumajandusosaühing, Torma põllumajanduse osaühing, Mällikvere PÜ, Vaiatu Agri ja paljud teised tublid rapsikasvatajad. “Seal, kus põllumaad rohkem ja külvikord võimaldab, on tavaliselt ka rapsi külvipind suurem,” lisas ta.
JAAN LUKAS
