Mingil ajal tuleb paratamatult muudatusi teha. Igal pool. Ükski struktuur ega süsteem ei saa aastakümneid paigal tammuda, sest siis pole arengut.
Muudatusi tehes tuleb aga kaasata inimesed, keda need muudatused puudutavad. Meil seda kahjuks ei harrastata. Tuleb kokku rühm inimesi, kes arvavad, et nemad peavad otsused langetama, ja siis hakkavadki “laastud” lendama!
Miks on nii jube raske inimesi kaasata, kuulata ära, mis neil öelda on, ja kaaluda nende ettepanekuid? Miks me teeme igasuguseid ajurünnakuid ja mõttetalguid, kui nendel kuuldust midagi ellu ei viida, sest otsustajad teevad ikka nii, nagu nemad tahavad.
Pole siis mõtet imestada, et korraldasime küll debati, aga näe, rahvast ei tulnudki peaaegu üldse kohale! Inimesed on nii targaks saanud, et enam lihtsalt niisama oma aega raiskama ei lähe. Minnakse siis, kui neid ikka tõepoolest ka kuulatakse, ja hiljem kaalutakse seda, mida välja on öeldud.
13. mai 2014
