Kas olete tähele pannud, kuidas lapsevanemad oma silmaterasid mõnikord kritiseerivad, nimetades neid laiskadeks, hooletuteks, üleannetuteks…
Aga mis juhtub siis, kui võõras sellisele kurtjale järele kiidab või, mis veel hullem, ise sellesama poisi või tüdruku negatiivseid jooni esile toob? Hetkega saab emast või isast oma võsukese kaitsja, teist aga kui mitte just vaenlane, siis mõneks ajaks selles peres soovimatu persoon.
Samasugust käitumist täheldame ka oma riigi ja tema kodanike puhul. Ise võime oma Eestit, ükskõikseid ametnikke, väikseid palku, kõrgeid hindu, kohatist turvapuudust ja muudki negatiivset suure suuga kiruda, katsugu aga näiteks lätlane, soomlane või mõni teine piiritagune sedasama teha, kui me oma kallist kodumaad kaitsma tõttame. Kohe meenub meie ilus loodus, viimasel ajal järjest kenamaks muutuvad maakodud, meie ülevad suurpeod, sooja südamega inimesed…
On suur õnn, et me just nii suhtume ja käitume, sest Eesti Vabariik on kõigi oma plusside ja miinustega siiski meie oma riik, üks ja ainus!
Õnnelikke ja ülevaid hetki homsel pidupäeval!
23. veebruar 2012
