Suure tõenäosusega kuulub jäätise leiutamise au Hiinale ja Pärsiale. Kõigist jäätise leiutamise legendidest populaarseim on vast see, et jäätisetaoline maius mõeldi välja umbes 3000 aastat tagasi Hiinas, kus seda imepäraste omadustega ainet, “mahlaga segatud lund”, sügaval maapõues säilitati ja ravi eesmärgil tarvitati.
Bagdadi kaliifide üks lemmikmaius oli samuti jäätis. Tõenäoliselt olid araablased ka esimesed, kes jäätise tootmisele ja hulgimüügile aluse panid. 10. sajandil tootsid seda jäätisevabrikud üle Araabia ning jäätist müüdi kõikide linnade kauplustes. Seda valmistati külmutatud siirupist või piimast, millele lisati pähkleid ja puuvilju. Ilmselt tutvustasid araablased jäätist Sitsiilia kaudu ka läänemaailmale. Sitsiilia turgudelt võib tänaseni leida “Araabia jäätist” (butha). Tegemist on tervisliku ning värskendava tootega, mis on valmistatud värskest piimast.
Euroopasse jõudis 17. sajandil
Itaaliasse tõi jäätise Marco Polo 1295. aastal pärast 16-17 aasta pikkust viibimist Hiinas, kus ta oli õppinud hindama piima baasil valmistatud külma desserti. Itaaliast levis jäätis 17. sajandi jooksul Euroopasse, kus see sai kuningliku õukonna luksuslikuks piimatooteks. 1660. aastal avas ettevõtlik itaallane Francesco Proccopio Pariisis maailma esimese jäätisekohviku. Ameerikas avati esimene jäätisekohvik New Yorgis enam kui sajand hiljem – 1776. aastal.
Üldtuntud maiustuseks sai jäätis aga alles 19. sajandil, mil turule tulid esimesed hulgimüügiga tegelevad firmad. Esimese jäätisetehase ehitas Jacob Fussell 1851. aastal Ameerikas Baltimore’is ning esimene jäätisekoonus valmistati 1896. aasta septembris. Jäätisevahvli patenteeris esimesena itaallane Marchioni aastal 1903.
Plombiir pärineb Prantsusmaalt
Kui Vanas Roomas ja sügaval keskajal oli jäätis meie mõistes sorbett ehk puuviljajäätis, siis 18. sajandil hakkas kirjalikult avaldatud jäätiseretseptidesse tekkima nii koor, piim kui munakollane. Plombiir ehk koorejäätis sündis Prantsusmaal ja selle nimetus on seotud Plombieres-les-Bainsi linnaga.
Eskimo-jäätise kodumaaks on aga Yukoni linn Iowas, kus see ilmus esmakordselt müüki 1919. aastal.
Jäätise tööstuslik tootmine sai Eestis alguse 1934. aastal, kui Evald Rooma asutas Tartus firma Eskimo, millel oli olemas oma reklaam ja sümboolika. Onu Eskimoks ja Eesti jäätise isaks kutsutud Evald Roomat võib ilmselt pidada Eesti üheks esimeseks jäätisetootjaks, kes õppis jäätisevalmistamise kunsti selgeks omal käel katsetades ja kokaraamatute abiga.
1932. aastal ostis E. Rooma esimese pisikese jäätisevalmistamise käsimasina Husqvarna. Esialgu müüdi jäätist vaid surnuaiapühadel, laatadel ja mitmesugustel väljanäitustel. Et alguses külmutusseadmeid ei olnud, kasutati jäätisetööstuses jääd, mis seisis 3-
Algust tehti ka pulgajäätiste valmistamisega, mida pakiti paberisse käsitsi. Jäätisetootmise suurenedes telliti Soomest külmutusseadmed, mis võimaldasid esimesena Eestis hakata pakendatud jäätist tootma. Tehti nii mahla-, piima- kui ka koorejäätist. Evald Rooma tootis jäätist kuni 1944. aastani. Nii Evald Rooma tegevusest kui jäätise valmistamise ajaloost kogu Eestis saab ülevaate Balbiino ASi jäätisemuuseumis, kus on olemas ka kunagiste jäätisemasinate näidiseid.
Ei olegi midagi imestada, et Tartu Piimakombinaat otsustas 1946. aastal pärast eratööstuse kaotamist hakata jäätist valmistama. Esialgu toodeti jäätist käsitsi ja loomulikult jää abil. Järgmiseks hooajaks seati aga üles moodne jäätisesegu valmistaja – homogenisaator-friiser. Uus tootmisviis oli endisest kümme korda kiirem. Kohe laienes ka jäätisesortide valik: hakati tootma šokolaadi-, maasika-, vaarika- ja teisi jäätisi. Suured tehnilised uuendused tehti juba 1948. aasta tootmistsükliks ettevalmisumisel, sest seoses üleminekuga kaardivabale kaubandusele, tuli kombinaadi toodangut maksimaalselt suurendada. Jäätisetsehh ehitati täielikult ümber. Valmis kaks korda võimsam eskimojäätise külmutusgeneraator.
6000 tonni jäätist aastas
Tartu Piimakombinaadist levis jäätise valmistamine ka teistesse piimakombinaatidesse, kus seda toodeti kuni uue jäätisevabriku ehitamiseni Tallinna 1956. aastal. Tallinna Külmhoone oli nõukogude ajal suurim jäätisevabrik Baltikumis, varustades väärt toodanguga eelkõige põhjatut Nõukogude Liidu turgu. Nõudlus jäätise järele oli nii suur, et rekordaastatel toodeti seda 6000 tonni aastas. Nõukogude aega meenutavad mitmed tellimusel valmistatud jäätisesordid, näiteks ENSV 25. aastapäevaks toodetud plombiir (1965). Tallinna jäätise retsept pärineb aastast 1974, Regatt toodi turule seoses Moskva olümpiamängude Pirita purjeregatiga aastal 1980.
Tänapäeval on Eestis kaks suuremat jäätisetootjat: Premia Tallinna Külmhoone AS ja Balbiino AS. Peale suurtootjate on aga turule tulnud ka väiksemad, mahejäätise tootjad. Neist esimene oli Saaremaal Kiratsi külas Saksa pood, kes soetas jäätisemasina ja hakkas Meedla talu perenaise maakarja mahepiimast jäätist valmistama. Pärnumaal Sepa talus pakub Nele Tamm oma lüpsikarja piimast valmistatud mahetooteid, millest populaarseim on kindlasti jäätis. Kõige uuem mahejäätise tootja on OÜ
Kirjutis on ilmunud ka maablogis
i
