Möödunud nädalavahetusel peeti Tartu Näituste messikeskuses traditsioonilist messi Motoexotika, millel oli väljas ka motomatkajate klubi Jõgeva MC esindus eesotsas vastse Jõgeva valla aukodaniku Igor Ellissoniga. Nagu ikka, tutvustati messipublikule motomatkajate kokkutulekut Jõgevatreff, mis tänavu kannab 21. järjekorranumbrit.
Nõukogude ajal koolis käinud mäletavad kindlasti Majakovski ajakajalisi luuleridu “Ütled Lenin, mõtled partei. Ütled partei, mõtled Lenin”. Sama lugu on Igor Ellissoni ja Jõgevatrefiga: kes iganes ja kus iganes Igor Ellissoni nime kohtab, tuleb tal arvatavasti esimesena meelde Jõgevatreff — Ellissoni ja ta mõttekaaslaste poolt 20 aastat tagasi käivitatud rahvusvaheline motomatkajate kokkutulek.
Ehkki toimunud on see ka Rannal, Kukulinnas, Kurgjärvel, Karujärvel ja Tartus, on Jõgevatrefi “põhikoduks” kujunenud Kuremaa mõisapark. Seal on kokku saadud juba 14 korral ja saadakse tänavugi. Jõgevatreff toob igal suvel Jõgeva-maile paar tuhat motomatkajat kümnest riigist, kes jätavad siinsesse kaubandusse-teenindusse märkimisväärse koguse raha ning muutuvad koju jõudes tahtlikult või tahtmatult Eesti ja Jõgevamaa kui turismipiirkonna propageerijateks.
Ka Igor Ellissoni viimane töökoht oli Kuremaal: enne 2003. aastat, mil ta halvenenud tervise tõttu pensionile jäi, pidas ta neli aastat Kuremaa ujula juhataja ametit. Ka praegu on ta Kuremaaga seotud rohkem kui ainult Jõgevatrefi kaudu: viis aastat tagasi laskis ta koos poja Eigoga valmis ehitada lõbusõidulaeva Linda, mis on sestpeale igal suvel Kuremaa järvel huvilisi sõidutanud. Sestap polegi ime, et Torma vallas, täpsemalt Sadalas elav Igor Ellisson tunnistati hoopis Jõgeva valla aukodanikuks.
“Jumal teab, kas ma Torma vallas enam avalikult ringi liikuda võingi,” ütles Igor Ellisson muiates.
Jõgeva valla aukodaniku tiitel pole kaugeltki esimene tunnustus, mille Ellisson Jõgevatrefi ja muude oma ettevõtmiste eest pälvinud. Jõgeva maavanem on talle näiteks annetanud Jõgevamaa Hõberisti ja Eesti Vabariigi president Valgetähe V klassi teenetemärgi.
“Isegi siis, kui kõik need aumärgid mikroskoopilisteks tükikesteks raiuda, ei jätkuks neid ilmselt kõigile, kes Jõgevatreffide toimumisele ühel või teisel viisil kaasa on aidanud: neid inimesi on lihtsalt nii palju. Minu sügav kummardus kõigi nende ees! Ning loomulikult poleks Jõgevatreff nii pikaks ajaks Kuremaale paigale saanud jääda, kui meil poleks tekkinud nii häid koostöösidemeid Jõgeva vallaga. Kokkutuleku avalik üritus on aga tänu linnavalitsuse heatahtlikule suhtumisele juba aastaid toimunud Jõgeva linnas,” ütles Igor Ellisson.
Tugev kaubamärk
Esimesed tsiklisõidud tegi Igor lapsepõlves koduõues isa külgkorviga mootorrattaga. Järgmine sõiduriist oli viiekümnekuubikuline väntadega mopeed, millega Igor teismelisena lõputult sõitis ja mida lõpmatuseni putitas. Ta arvab tänini, et “punnvõrri” mootorist tulekski alustada tutvumist mootorite maailmaga, sest see on justkui kõigi mootorite “ema”.
Tsikli seljas maailma avastama läks Igor kohe, kui kuueteistaastasena esimese mootorratta (see oli Ungari päritolu Pannonia) ja juhilubade omanikuks sai. Et lääne poole siis veel ei pääsenud, tuli oma rännukihku rahuldada ida pool seigeldes. Läbi said käidud Karpaadid, Krimm, Kaukaasia, Koola poolsaar, Kesk-Aasia ja paljud teised põnevad paigad. Kui matkadel ette tulnud seiklused kirja panna, saaks Igori sõnul päris paksu raamatu. Hiljem, piiride avanedes sai hakata ka põhja ja lääne suunas sõitma: kord lihtsalt reisile, kord motomatkajate kokkutulekule.
Kui teiste korraldatud kokkutulekutel oli juba piisavalt käidud, tuli kasvõi juba viisakuse mõttes ka ise võõrustajarolli proovida. Nii saigi vahetult pärast krooni käibeletulekut, 1992. aasta suvel Peipsi ääres Rannal teoks Sadala mopeediklubi sõprade kokkutulek ehk sisuliselt esimene Jõgevatreff. 1985. aastal loodud Sadala mopeediklubi võib aga lugeda Jõgeva MC eelkäijaks. Sealt kasvasid välja need asjalikud noored pereisad, kes praegu Jõgevatrefi korraldamisel juhtohje tõmbavad. Nende hulgas on ka Igor Ellissoni pojad Argo ja Eigo.
Jõgevatreff on kahekümne aasta jooksul arenenud tugevaks kaubamärgiks, mida paljude maade motomatkaringkondades hästi tuntakse. Tuntakse ka Rahvusvahelise Mootorrattaspordi Föderatsiooni (FIMi) peakorteris: ilma usalduseta nende vastu poleks Jõgevatreffi korraldav seltskond saanud õigust viia läbi FIMi egiidi all toimuvaid esinduslikke motoüritusi (FIM-Motocamp 2001. aastal Põltsamaal ja FIM-Ralli 2005. aastal Tartus).
Vaatamata sellele, et Jõgevatreff juba piisavalt tuntud on, peab Jõgeva MC meeskond endiselt vajalikuks väljas olla kolmel messil: Helsingi motomessil, Tallinnas toimuval Tourestil ja Tartu Motoexotikal. See on nagu külvitöö, mille vilja näeb juuli lõpus või augusti alguses Jõgevatrefi laagriplatsil: mida paremini on tegutsetud messidel, seda tihedam on telgirivi.
Tänavusel Helsingi motomessil käis Igori sõnul nelja päeva jooksul 57 000 külastajat ning suur osa neist astus läbi ka Jõgeva MC boksist. Tartus Motoexotikal aitasid aga Jõgeva MC esindajatel motomatkamist propageerida Nõos elavad Kariina Tšursin ja Margus Sootla, kes tegid aastatel 2008-2011 tsikli seljas reisi ümber maailma.
“Jõgevatrefil nad küll veel käinud pole, aga ehk nüüd tulevad,” ütles Igor Ellisson. Kariina ja Marguse rohke pildimaterjaliga illustreeritud reisiblogi on tema sõnul põnev lugemisvara. Selle leiab huviline leiab aadressilt www.yhelteljel.ee .
Jõgevatrefi-suguse ürituse käigus hoidmine tähendab aastaringset tööd. Kui üks kokkutulek läbi, tuleb kohe alustada järgmise ettevalmistamist.
“Kui “ärkaksime” kuu aega enne kokkutulekut, oleks rong piltlikult öeldes juba ammu läinud,” ütles Igor Ellisson.
Panevad motokarud tantsima
Tema sõnul on Jõgevatrefi osavõtumaks 15 aastat enam-vähem muutumatuna (ja teiste sarnaste kokkutulekutega enam-vähem ühel tasemel) püsinud. Tänu sellele pole Jõgevatreff osalejate silmis halvamaigulist äritegemise silti külge saanud. Kokkutuleku raames Jõgeva linnas toimuvale avalikule üritusele võivad aga tulla kõik huvilised: kusagil pole võrkaedu ega piletikontrollijaid ning vanaema ei pea rehkendama, kas saab pileti osta ainult ühele või kahele lapselapsele.
“Mõistagi ei saaks me kokkutulekut korraldada ka sellele peale makstes, aga rikkaks me sellega ka saada ei taha,” ütles Igor Ellisson.
Tänavu 26.-29. juulini toimuva 21. Jõgevatrefi ettevalmistused käivad tema sõnul täie hooga. 28. juulil toimuva linnaürituse korraldamisel on motomeestel plaanis koostööd teha Airi Rütteri ja Jõgevahe Pere tantsunaistega.
“Võib-olla saame nende abiga motomatkajad Jõgeva kesklinnas sabatantsu tantsima panna,” ütles Igor Ellisson. “Arendame kindlasti edasi ka orienteerumismängu, mille eestvedajaks on Jõgeva linnavalitsuse haljastusspetsialist Taivo Paeveer. Orienteerumismängu käigus tutvuvad kokkutulekulised Jõgevamaa huvitavate paikadega.”
Igor Ellissoni sõnul ei tulegi motomatkajad Jõgevatrefile eelkõige selleks, et odavat õlut juua, vaid kokkutulekule eelneb või järgneb Eesti ja naabermaade põnevamate paikade avastamine. Kes teeb avastusretki üksi-kaksi, kes natuke suurema seltskonnaga, aga Jõgevatrefi ergutav mõju ulatub sel moel üle terve Eesti ja kaugemalegi. Turism ongi Igor Ellissoni arvates ala, mille puhul on ülimalt tähtis koostöö. Mida rohkem turismitegijad üksteist toetavad ja üksteise kohta infot jagavad, seda paremini läheb neil kõigil.
“Sellest, kui turismiettevõtja oma asutusel lihtsalt uksed lahti hoiab, on vähe. On vaja end ka aktiivselt tutvustada,” ütles Igor Ellisson. “Praegu hakkavad näiteks Venemaa turistid Eestit taasavastama. Me ei oska uneski näha, kui suur potentsiaal sellel turul on.”
Igorit ennast ehmatas hiljuti ühe reisikorraldaja telefonikõne: helistaja küsis, kuidas oleks sõitu Lindaga Kuremaa järvel parem huvireisijate päevakavva sobitada: kas enne tuleks viia nad sööma ja siis järvele või vastupidi.
“Ma mõtlesin, et mis nüüd saab, laev on ju alles järvejääs kinni, aga siis rahustati mind ja öeldi, et inimesed tahetakse laevaga sõitma tuua mitte homme, vaid alles juulis,” ütles Igor. Selgus, et reisikorraldajadki teevad tööd aasta ringi ning eeldavad pidevat tööd ja kaasamõtlemist ka võimalikelt koostööpartneritelt.
Uus põlvkond
Laev Linda, mis saanud nime mitte Kalevipoja, vaid Igori enda ema järgi, pääseb peatselt, jää sulades jälle vabasse vette. Siis pannakse sellele taas külge Igori laevamehhaanikust poja Eigo käe all korraliku hoolduse läbi teinud mootorid ning lõbusõidud Kuremaa järvel võivad alata.
“Vahemere kruiisilaeval leiba teeniv Eigo tegutses talvel kaks kuud selle nimel, et laevaga suvel probleeme poleks,” ütles Igor. “Muu hulgas tegi ta ümber ankrusüsteemi, nii et nüüd ei pea järvele ankrusse heitmiseks enam kuni kuue meetri sügavust vett otsima, vaid saab paigale jääda ka sügavamasse kohta. See, kes arvab, et laev ainult sõidab ja seisab ning hooldamist ei vajagi, eksib rängalt.”
Linda kaptenisillale Igor ise enam tõusta ei suuda. Selleks on salakaval haigus sclerosis multiplex tema tervist liialt räsinud. Tänu virgele vaimule ning elukaaslase Külli, poegade Eigo ja Argo (tema on Swedbankis IT-spetsialist), abilise Andrese ja teistegi toetusele on Igor endiselt tegus ja toimekas. Lähiajal ootab ta Norrast külla tütre Signe peret: nad tulevad oma kodumaja kapitaalremondi ajaks Sadalasse “maapakku”.
“No siis läheb ägedaks ATVga sõitmiseks,” ütles Igor muiates, pidades sõitja all silmas vanemat, kolmeaastast tütrepoega Thori. Sõitmiseks on vanaisal talle pakkuda aga mitte suvaline põlluserv või heinamaasiil, vaid ehtne kilomeetrine hüpete ja viraažidega krossirada, mis on rajatud tema talumaale.
“Suisa võistlusrada see pole, ent adrenaliinilaksu saab sealt kätte,” ütles Igor Ellisson ja lisas, et kümmekond kohalikku poissi-tüdrukut, kes seal Kohaliku Omaalgatuse Programmi raha eest soetatud krossitsiklil ja ATV-l harjutavad, on juba päris tublid tegijad, rada aitavad korras hoida aga Jõgeva MC mehed.
“Kusagilt peavad ju uued tegijad peale tulema, kui vanad “kännud” eest ära kukkuma hakkavad,” ütles Igor elutargalt. Nõndanimetatud ärakukkumiseni on tal aga endalgi veel aega. “Praegu hoian ikka külgkorviga tsiklil hinge sees ja saan sellega lühemad sõidud tehtud,” ütles Igor. “Tähtis polegi see, et kaugele sõita saaks, vaid see, et majakal oleks tuli sees hoitud.”
Igor Ellissoni elukäik
*Sündinud 1954. aasta 10. juunil Jõgeval
*Õppinud Kivijärve Algkoolis, Laiuse 8-kl Koolis, Tallinna Spordiinternaatkoolis, Jõgeva Keskkoolis ja Gagarini-nimelises Näidissovhoostehnikumis tehnik-elektromehhaaniku erialal
*Töötanud kalalaeval madrusena, Kirovi-nimelises näidiskalurikolhoosis suitsutustsehhi töölise, ekspluatatsiooniinseneri ja Omedu osakonna juhatajana, Sadala kolhoosis traktoristina ja Kuremaa ujulas juhatajana *1990. aastate algul pidas koos soomlasest äripartneriga Jõgeva kesklinnas restorani Rogi (see on Igor tagurpidi lugedes)
*2009. aastast Jõgevamaa Hõberisti kavaler
*2011 sai Valgetähe V klassi teenetemärgi
*2012 nimetati Jõgeva valla aukodanikuks
*Lapsed: tütar Signe ning kaksikud pojad Argo ja Eigo
*Lapselapsed: tütrepojad Thor ja Ask ning pojatütar Eleanor
Innustas kohalikke motomatkamisega tegelema
Enn Kurg, Jõgeva vallavanem
Tunnen Igor Ellissoni 1986. aastast, mil pärast kõrgkooli lõpetamist Sadalasse tööle ja elama asusin. Juba siis tegeles ta aktiivselt motomatkamisega ning innustas kohalikke poisse motospordiga tegelema. Tema kohta võib öelda: kui oma asju südamega teha, siis tulevadki need hästi välja.
Jõgeva valla aukodaniku tiitlit on Igor Ellisson igati väärt. Tema algatatud Jõgevatrefid, millele koguneb arvukalt motomatkajaid eri riikidest, on teinud Kuremaa, Jõgeva valla ja kogu Eesti tublisti tuntumaks. Igor on Jõgeva vallale väga hea “reklaamiagent”.
i
RIINA MÄGI
