Augusti algusest jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadus muudab arusaamu, mille järgi käituda looduses või eramaal.
Silt “Eravaldus” on muutunud külalisele vaid informatiivseks ja võõras võib omaniku maatükil viibida ka pärast päikeseloojangut. Ta võib seal ööbida ja telkida, kui omanik pole selgelt teada andnud, et ta seda ei soovi.
Keskkonnaseadustiku üldosa seadusega püütakse tagada inimestele võimalus veeta looduslähedaselt ja tervislikult vaba aega. Seal sätestatu ehk igaüheõigus paneb paika reeglid, mille järgi tuleb looduses või eramaal käituda.
Samal ajal on oluline kaitsta looduskeskkonda ja maaomanike huve.
Eramaal viibimine
Luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb selgelt, et ta võõraid oma maale ei soovi. Selge keelutähis on näiteks silt “Leesmaa talu maa. Võõrastel viibimine keelatud.”
See, et kuskil on jäänuk kiviaiast, mureneva okastraadiga karjaaed, piirikivi või silt “X talu maa”, uue seaduse järgi võõra tulija liikumist ei piira. Keelusildid peavad olema paigutatud piisavalt tihedalt, et need tõesti oleksid märgatavad. Maaomanik võib aga oma soovid alati ka suusõnal välja öelda ja looduses viibijal tuleb talle kuuletuda.
Võõral maatükil tuleb arvestada maaomaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist. Koeraga seal liikudes peab koer olema lõastatud. Erand on teenistuskoerad, kui nad teenistusülesannet täidavad, ja jahikoerad jahipidamise ajal.
Kui omanik pole soovinud teisiti, võib eraomandis oleval maatükil ööbida ja telkida. Juhul, kui laagrisse plaanitakse jääda kauemaks kui ööpäevaks, tuleb maaomanikult selleks luba küsida.
Erand on õuemaa ja hoonete ümbrus, mida maaomanik aktiivselt kasutab. Piiriks on elumaja arvestatav nähtavus- ja kuuldekaugus. Avatud maastikul on selleks vähemalt 150 meetrit. Austada tuleb kodu puutumatust ja elanike privaatsust.
Lõket võib võõral maatükil teha üksnes omaniku loal.
Teede ja veekogude kasutamine
Avalikke teid ja erateid võib kasutada igaüks. Ei tohi unustada, et sõidukimärgid jalakäijatele ei kehti. Omanik ei või keelata erateel ja rajal jalgsi kõndida ning jalgrattaga sõita, kui see pole talle koormav ja tee ei läbi õuemaad. Liiklusseadus keelab sõita ilma maaomaniku loata, sealhulgas ATVga, väljaspool teid.
Veekogu avalik kasutamine on suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük ja veevõtmine. Mootorsõidukiga vees või jääl liikumine ei ole veekogu avalik kasutus.
Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Selle laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ja teistel veekogudel neli meetrit. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune riba veeseisu piirjoonest. Kallast tõkestada võib omavalitsuse või põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul näiteks loomade karjatamiseks või maa kuivendamiseks, kuid liikujate läbipääs peab olema tagatud.
Marjad, seened, pähklid ja puuoksad
Eramaal võib korjata looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid loodussaadusi, kui omanik pole määranud teisiti.
Kasvavatelt puudelt ei tohi omaniku loata näiteks jõulupärja jaoks või saunavihtade tegemiseks oksi murda. Lõkke jaoks võib korjata mahakukkunud oksi, kuid kuivanud puid tohib langetada vaid omaniku loal.
Loomulikult on marja- ja seenekorjamisel peetud silmas seda, et inimene korjab neid iseenda tarbeks. Teine lugu on siis, kui äriühing toob kohale hulga korjajaid ja laseb nad korraga ühte metsatukka noppima. See eeldab omaniku nõusolekut, sest niisugune tegevus võib olulisel määral omaniku huve kahjustada.
i
KADRI PULK
