Päästeamet on endale ja ühiskonnale seadnud väga kõrge sihi – jõuda aastaks 2025 turvalisuselt Põhjamaade tasemele. Selle eesmärgi saavutamiseks peab tulesurmade hulk edaspidi vähenema samas tempos, nagu see on vähenenud viimased 10 aastat.
Tuletan meelde, et 2006. aastal hukkus tules 164, eelmisel aastal aga 54 inimest, tänavu on olnud tulesurmasid kokku 41. Tulesurmade ja eluhoonete tulekahjude hulga kahandamiseks ei piisa enam sellest, kui jätkame senise ennetustööga praeguses või veelgi suuremas mahus. Paraku ei ole meil olemas ka „uut suitsuandurit“ ehk efektiivset ja lihtsat tehnilist lahendust, mis võimaldaks senist edulugu tempokalt jätkata.
Suurtest väiksemate probleemideni
Päästeala turvalisuse vallas ei ole praegu ühte ülekaalukat probleemi, mille lahendamine kajastuks tulemusena kohe. Soovides edaspidiseid muutusi, peame lahedama palju väikseid probleeme.
Kõige keerulisemaks ülesandeks on mõjutada avalikkust ja otsustajaid kulutama raha ning energiat selliste riskide kõrvaldamisele, millest johtuvate õnnetuste tõenäosus on nende hinnangul madal. Aga Põhjamaade turvalisuse aluseks on just Rootsist alguse saanud null-visiooni ideoloogia, mille järgi tuleb tegeleda kõigi riskidega, mis võivad õnnetusi põhjustada või raskendavad nende tagajärgi.
Päästeamet on sel aastal juhtinud avalikkuse tähelepanu kodudele, kus on makseraskuste tõttu elekter välja lülitatud. Sellistes kodudes kasutatakse valguse ja sooja saamiseks lahtist tuld, mis kasvatab tulekahjuohtu.
Soovime, et kõik omavalitsustelt abivajajatele kasutada antud eluruumid oleksid tuleohutud ning oleme juhtinud tähelepanu, et selle tagamiseks ei piisa ainult suitsuandurite paigaldamisest. Kõigi kodude küttesüsteemid peavad olema puhastanud kvalifitseeritud korstnapühkijad, kes garanteerivad kütteseadmete korrasoleku.
Tühjana seisvate hoonete omanikud tuleb tõsisemalt vastutama panna, et hoonetesse ei pääseks sisse võõrad, kes seal eri põhjustel tuld teevad. Kõik need teemad on hädavajalikud, et vähendada tulekahjuriski igas kodus eraldi ja kogukonnas tervikuna.
Üleriiklikult kohalikule tasandile
Püstitatud üleriiklikke eesmärke saab saavutada ainult iga Eesti inimese ja asutuse kaasabil. Päästeameti vältimatuteks põhipartneriteks on kohalikud omavalitsused. Omavalitsuste kaasamine tihedasse koostöösse on võti, millega jõuda iga elanikuni, kelle kaasabil või keda õpetades ja abistades on võimalik turvalisust suurendada. Päästeameti eriteadmised riskidest ning kohaliku omavalitsuse info piirkonna eripärade ja inimeste kohta aitab ennetustegevusi suunata õigetesse kohtadesse ja neid kõige rohkem vajavate inimesteni.
Käesoleval aastal on lõuna päästekeskuse esindus kohtunud kõigi Jõgevamaa kohalike omavalitsustega. Kohtumistel oleme nõustanud omavalitsusi ohutusteemadel. Oleme ka ise nõu küsinud, kuidas saame omalt poolt aidata piirkonna turvalisuse parandamisel. Põhjalikumalt arutasime läbi tule- ja veeohutuse, otsisime lahendusi elanike paremaks ohutusalaseks õpetamiseks ja analüüsisime piirkonna tingimusi päästetööde tegemiseks. Laiemalt mõtlesime läbi hädaolukordade ennetamise või nende tagajärgede leevendamise. Selleks, et kohtumised ei jääks ajalukku pelgalt huvitavate infovahetuste ning pidulike lubadustena, leppisime kokku jätkuvad tegevused ning kirjutasime need hea tahte kokkulepetesse.
Üheskoos tehtud ja teha
Üheskoos omavalitsustega püüame üles leida need inimesed, kes vajavad oma kodu tuleohutuks muutmisel spetsialistide nõuannet või ka otsest kõrvalist abi. Meie jaoks on oluline, et kogukonna nõrgemad liikmed ei oleks oma probleemidega üksi. Jõgeva maakonnas oleme teinud viimase kahe aasta jooksu 1163 kodukülastust.
Lisaks nõu andmisele oleme külastuste käigus 351 kodusse paigaldanud 437 puuduvat või täiendavat suitsuandurit. Sel aastal on päästeamet koos vabatahtlike päästjate ja kohalike omavalitsustega kogu Eestis aidanud parandada väga halvas seisus küttekoldeid 25 kodus.
Soovime ohutumaks muuta ka kõik enamkasutatavad supluskohad. Jõgevamaale oleme seni paigaldanud 14 veeohutuspüstakut ning kokku on lepitud järgmised kohad, kuhu püstakuid esmajärjekorras paigaldatakse.
Meie inimeste sõltuvus paljudest elutähtsatest teenustest, mis tagavad kodudes elektri, kraanivee ja keskkütte või interneti, on muutunud järjest suuremaks. Seetõttu peavad riik ja omavalitsused põhjalikumalt läbi mõtlema tegevuskavad, mille abil tagada teenuste toimimine või nende alternatiivid ka kriiside korral.
Jõgeva maakonna omavalitsuste üldine valmisolek ohutusalaseks koostööks päästeametiga on kõrge. Tehakse seda ju enda inimeste turvalisuse heaks. Päästeameti tõsiseim ülesanne on arvestada ennetustöö planeerimisel eraldi iga väiksemagi valla- ja külakogukonna riskide, eripärade ja vajadustega.
1. detsembrist töötab Margo Klaos ajutiselt elanikkonna kaitse arendamise rakkerühma juhina riigikantseleis.
MARGO KLAOS, lõuna päästekeskuse juht
