Eesti Energia e-teeninduses täidetud ligi 10 000 energiaprofiilist selgub, et vaid 13 protsendis Eesti kodudest lülitatakse elektroonikaseadmed pärast kasutamist täielikult välja. Koguni igas neljandas majapidamises jäetakse koduelektroonika pärast kasutamist alati ooterežiimile. Aastate võrdlus näitab, et hoolimata ooterežiimi suurest energiakulust, ei ole eestimaalased endiselt kuigi innukad seadmeid pärast kasutamist välja lülitama või seinakontaktist eemaldama
Keskmises majapidamises kulub viis kuni kümme protsenti elektrist elektroonikaseadmetele, mis ei ole aktiivses kasutuses, kuid tarbivad elektrienergiat vargsi, ooterežiimil töötades.
Kui 10 aastat tagasi koosnes keskmise perekonna meelelahutuskeskus televiisorist ja raadiost, siis nüüd on neile lisandunud kodukinosüsteem, digiboks, DVD-mängija, ruuter ning kõlarid ja võimendi. Elektrivõrku ühendatuna tarbivad need seadmed elektrit 24 tundi ööpäevas, olenemata sellest, kas nad on parasjagu kasutuses või mitte. Koos laadijate, arvutite, kohvi- ja pesumasinaga võib keskmises kodus korraga ooterežiimil elektrienergiat tarbida koguni rohkem kui kakskümmend seadet.
Vähene huvi ooterežiimi vältimise vastu ei pruugi olla tingitud mugavusest, vaid ka valest levinud infost. Näiteks selgus Inglise Energiatõhususe Ühenduse (The Energy Saving Trust) uuringust, et iga seitsmes inglane on ekslikult veendunud, et elektroonikaseadmete elektritarbimine kasvab, kui neid sisse-välja lülitada, ning et ooterežiim hoopis aitab elektrienergiat kokku hoida. Müüte ooterežiimi kohta levib ka Eestis.
Enamasti ollakse umbusklikud tõsiasja suhtes, et ooterežiim tõepoolest märkimisväärses koguses elektrit tarbib.
Kui kasutada näiteks salvestusfunktsiooniga digiboksi neli tundi päevas, võib ooterežiimi energiakulu moodustada isegi 75 protsenti selle seadme energiakulust seadme kasutamisel. Samuti arvatakse ekslikult, et seadmete pidev sisse-välja lülitamine kulutab neid kiiremini. Tegelikult ei sõltu elektroonikaseadme eluiga mitte niivõrd sisse-välja lülitamisest kui töötundidest ning paraku kulutab töötunde ka ooterežiim.
Ooterežiimi elektritarbimist aitavad määrata reaalaja energiakulu monitorid, mille hinnad algavad 17 eurost. Ooterežiimist võimaldavad mugavalt loobuda näiteks lülitiga pikendusjuhtmed või taimerid, mis lülitavad sellega ühendatud süsteemi ise teatud aja pärast välja. Eesti Energia on energiasäästuseadmete kohta käiva info kogunud oma e-teenindusse. Vastavast rubriigist leiab ka energiakulu kalkulaatori, mis arvutab välja koduseadmete hinnangulise ööpäevase elektrikulu vastavalt kasutus- ja ooterežiimi ajale, mille klient kalkulaatorisse sisestab.
Oma energiaprofiili saab täita Eesti Energia e-teeninduses, mida võivad kasutada kõik eestimaalased, sõltumata valitud elektrimüüjast või võrgupiirkonnast. Energiaprofiili saab täita nii eesti, vene kui ka inglise keeles.
i
TEET KEREM, Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuht
