Taani firma Nets Denmark töötajad leidsid tänavu 24. veebruaril oma meilikastist kirja, mis andis teada, et ühe taanlastest mitu korda väiksemale rahvale, eestlastele on see väga tähtis päev, sest nad tähistavad oma riigi sajandat sünnipäeva. Kirja saatjaks oli Nets Denmarkis töötav eestlanna, Jõgevalt pärit Mae Veskis Hove, kes arvas, et ka tema taanlastest kolleegid võiksid kuidagi meie pidupäevast osa saada.
Kolleegide teavitamise Eesti Vabariigi aastapäevast võttis Mae Veskis Hove ette osalt seepärast, et jagab Taanis resideeriva Eesti suursaadiku Märt Volmeri seisukohta.
“Märt Volmer on öelnud, et iga Taanis elav eestlane on tegelikult Eesti saadik: meie kaudu saadakse infot Eesti kohta ja selle põhjal kujundatakse pilt Eestist,” ütles Mae.
Eesti Vabariigi sajandijuubelit tähistati tema sõnul Taanis ka ametlikult. Eesti Vabariigi suursaatkond korraldas sel puhul diplomaatidele ja väikesele eestlaste seltskonnale vastuvõtu Taani kõige uhkemas hotellis. See leidis aset suure juubeli eelõhtul, 23. veebruaril. 24. veebruaril korraldatud peole kutsuti aga kõiki Taanis elavaid eestlasi ja Eesti sõpru. Algul kavatseti kokku saada saatkonnas, ent kuna huvilisi registreerus kolmesaja ringis, tuli leida avaramad ruumid: pidu peeti ühes Kopenhaageni kultuurikeskuses.
“Kahekümne viie Taanis elatud aasta jooksul polnud ma seal nii suurt eestlaste seltskonda veel korraga koos näinud,” ütles Mae ja lisas, et pärast peo ametliku osa lõppu suundusid eestlased edasi õllebaari, kus pidevalt müügil Õllenaudi kaubamärki kandev Eesti käsitööõlu. Nii et Kopenhaagenis on piltlikult öeldes ka Eesti õllesaatkond olemas.
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistati Kopenhaagenis ka ühe näituse avamisega: Bredgade galeriis saab 7. aprillini näha Taanis elava eesti kunstniku Külli Suitso ja taani kunstniku Jonna Pederseni ühisnäitust “Table for Two – Art Meal” (“Laud kahele – kunstieine”). Näituse avamisel musitseeris Kopenhaagenis elav eesti saksofonist Maria Faust, Mae aitas näituse teokssaamisele kaasa nii, et tõlkis kataloogi tekstid mitmesse võõrkeelde.
Üsna varsti pärast vabariigi aastapäeva lendas Mae Eestisse, et osaleda Tartus aset leidnud üheksandal väliseesti õpetajate emakeelepäeval. Kui varasemad taolised sündmused olid toimunud väljaspool Eestit (Saksamaal, Suurbritannias, Rootsis, Hollandis ja mujal), siis Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva puhul kogunes 60 eesti keele õpetajat 15 Euroopa riigist Eestisse. Nende hulgas oli nii kogenud pedagooge kui ka agaraid lapsevanemaid, kes on loonud lasteringe ja mängukoole, et aidata välismaal elades oma lastel eesti keelt säilitada.
Neli tuhat õppijat
Mae ütles, et on osalenud peaaegu kõigil väliseesti õpetajate emakeelepäevadel. Tänavune programm oli tema sõnul väga huvitav. Kõne all olid logopeedilised teemad, õppematerjalid kakskeelsetele lastele ja rahvakultuuri kasutamine õppetöös. Külastati Tartu koole ja lasteaedu ning vaadati giidide saatel üle Eesti Rahva Muuseumi näitused. Tõsine arutelu käis Eestisse tagasi pöördumise teemal.
Praegu õpib välismaal eesti keelt ligemale neli tuhat last ning keeleõpe toimub umbes kaheksakümnes õpetuskohas: üldhariduskoolides, pühapäevakoolides, seltsides ja lasteringides. Mitmes riigis tegutsevad isegi eestikeelsed lasteaiad.
“Eesti riik toetab eesti lastele emakeele õpetamist rahvuskaaslaste programmi kaudu,” ütles Mae. “Keeleõpetuse korraldamisele aitavad kaasa Eesti Instituut, haridus- ja teadusministeerium ning integratsiooni sihtasutus.”
Mae Veskis Hove lõpetas 1990. aastal Tartu ülikooli inglise filoloogia osakonna. Stuudiumi sisse mahtus ka vahetusüliõpilasena USA-s Connecticut College’is veedetud aeg. Et ilmauks oli juba lahti lükatud, soovis Mae veel kuhugi, soovitavalt mõnesse Skandinaavia riiki, õppima minna. Taanis leiduski selline rahvaülikool, kus sai pool aastat taani keelt õppida. Ning siis sai ta juba aastase stipendiumi, mis võimaldas õppida Aarhusi ülikoolis.
Selleks ajaks, kui stipendiaadiaeg läbi sai, oli Mae tutvunud oma praeguse abikaasa Jensiga. Nad abiellusid ja asusid Kopenhaagenisse elama. Abikaasa on ametis Taani raudteesüsteemis, Mae on teinud mitmes firmas kliendikonsultandi, kontoriametniku või koordinaatori tööd. Praegu on ta ASis Nets Denmark kliendikonsultant, kes tegeleb just Eesti turuga. Eestis käies astus ta näiteks läbi ka Netsi Eesti harust, et siinsete kolleegidega ka silmast silma suhelda.
“Ükskõik, kus ma ka töötanud olen, on mu tegemised ikka olnud kuidagi Eestiga seotud,” sõnas Mae. “Samas saan praegu kasutada kõiki keeli, mida oskan: lisaks eesti ja taani keelele ka inglise, vene ja rootsi keelt.”
Vanglas ja haiglas
Põhitöö kõrvalt on Mae olnud enam-vähem kogu Taanis viibimise aja vabakutseline tõlk. Suulise tõlke teenust pakkudes on ta mõnikord sattunud ka sellistesse paikadesse nagu vangla või sünnitusmaja. Paljud Taanit külastanud eestlased tunnevad aga Maed kui toredat ja asjatundlikku giidi. Lisaks sellele on ta olnud osaline eesti-taani/taani-eesti sõnastiku koostamisel ning õpetanud kohalike eesti-taani segaperede lastele pühapäevakooli raames eesti keelt.
“Kui alustasime, olid nad kuueaastased, nüüd aga juba noored täiskasvanud. Ent nad tahavad praegugi kord kuus kokku saada, et oma eesti keele oskust edasi arendada,” märkis Mae.
Möödunud aasta kevadel andis ta eesti keele eratunde praegusele Taani suursaadikule Eestis Kristina Miskowiak Beckvardile. Viimane soovis enne sellesse ametisse asumist eesti keelega kasvõi põgusatki tutvust teha.
“Meie koostöö kestis mõned kuud ja ehkki diplomaadil oli aega napilt, sai ta eesti keeles siiski teatava põhja alla,” meenutas Mae.
Tema enda lapsed on nüüdseks juba tudengiikka jõudnud: peatselt 22aastaseks saav poeg Henrik õpib ärindust ja 20aastane tütar Elise multimeedia disaini. Olles küll Taanis üles kasvanud, räägivad õde-venda nii emaga kui ka omavahel eesti keelt. Ka Mae taanlasest abikaasa saab lihtsamast eestikeelsest tekstist aru, ent selguse huvides räägitakse õhtusöögilauas kõiki jutte kaks korda: enne ühes, siis teises keeles.
Kõigil Taanis elavatel eestlastel pole paraku õnnestunud oma lastest eesti keele rääkijaid kasvatada.
“Selleks, et see õnnestuks, tuleb olla järjekindel. Paljud vanemad tahavad küll, et lapsed eesti keelt räägiksid, aga nad ei anna endale aru, et see nõuab suurt tööd,” tõdes Mae.
Tema sõnul on väga tänuväärsed Eestis suviti korraldatavad laagrid, milles eesti juurtega noored eesti keelt õppida saavad. Mae endagi lapsed käisid omal ajal keelelaagris: tütar kolmel ja poeg koguni neljal suvel.
Oma kodumaaks peab Mae endiselt Eestit. Ka tema lapsed ja abikaasa tulevad meeleldi siia. Suvise puhkuse ongi Mae koos perega alati Eestis veetnud. Lastel on tekkinud tänu keelelaagritele siin juba oma sõprade võrgustik. Nad suhtlevad ka Mae sõbrannade lastega.
“Meie pere noori hakkavad üha rohkem tõmbama Tallinn ja Tartu, kus elu on sündmusterohkem kui Jõgeval,” tunnistas Mae. “Ent samas oskavad nad hinnata siinset rahu ning võimalust suhelda vanaisa ja tädi perega.”
Võttis tööjärje üle
Terve Mae pere oskab hinnata ka Eesti puutumatut loodust (tihedasti asustatud Taanis seda napib) ja siinset toitu. Eestist Taani minnes ostab Mae alati kaasa suitsuvorsti, juustu, kohukesi ja maiustusi.
Tavaline taanlane Mae sõnul Eestist palju ei tea, ehkki eestlasi elab seal praegu oluliselt rohkem kui veerand sajandit tagasi. Kui Mae esimestel Kopenhaagenis viibimise aastatel võis sealne eesti kogukond kokkusaamiseks lihtsalt kellelegi külla minna, siis nüüd tuleb suuremat pinda otsida. Õigemini on eestlaskond väiksemateks “rakukesteks” jagunenud ja nende piires siis enamasti suheldaksegi. Taani eestlased peavad üsna mitmekesiseid ameteid. Üht eelistatumat tegevusala polegi välja kujunenud.
Taani on Mae sõnul rahulik ja stabiilne riik, kus tähtsaks märksõnaks hygge, mis tähistab mõnusat äraolemist, koos pere või sõpradega lõõgastumist.
“Taani on mitmesuguste uuringute põhjal üks õnnelikuma rahvastikuga riike,” märkis Mae. “Osalt on see nii võib-olla ka sellepärast, et taanlased püüavad teadlikult õnnelikumad olla. Ja kui püüad, siis tunnedki end rõõmsamana.”
Hiljuti Jõgeval viibides külastas Mae oma haiglas viibivat isa, elupõlist pedagoogi ja ajaloolast, Jõgeva linna aukodanikku Eino Veskist. Ent ta tegi visiidi ka Jõgeva sotsiaalkeskusse Elukaar. Tavaliselt käib sealsete virgema vaimuga elanikega vestlemas isa Eino. Nüüd, mil isa haiglas, võttis Mae vähemasti üheks päevaks tema tööjärje üle.
Ta võttis Elukaarde minnes kaasa ühe Taani ajalehe, milles juttu sellest, kuidas üks vabatahtlik käib kaks-kolm korda nädalas hooldekodus ja viib sealseid elanikke, kes ise liikuda ei saa, spetsiaalses jalgrattakärus loodusse. Kärusse mahub istuma kaks inimest. Vabatahtlik on küll meessoost, aga ka ise juba soliidsemas eas, nii et kerge kahe inimese sõidutamine tema jaoks kindlasti pole, ent ta leiab, et see töö aitabki tal end vormis hoida. Ja teistele rõõmu tegemine teeb teda ennastki õnnelikumaks.
“Eks minagi lähe hooldekodusse sellepärast, et tean: sealsed elanikud väga ootavad, et keegi neile külla tuleks ja neile maailma asjadest räägiks. Olen ka varem Jõgeval olles Elukaare rahvaga vestlemas käinud,” sõnas Mae.
Ta hoiab end ka Taanis viibides interneti vahendusel Jõgeva sündmustega kursis. Ta on end registreerinud koguni kahte Facebooki gruppi.
“Poliitilistesse skandaalidesse ma üldjuhul ei süvene, ent kui õde Maire üritab mulle vahel mõnd sündmust suure uudisena serveerida, ütlen mina: “Ma tean seda juba.”
Mae Veskis Hove elukäik
*Sündinud 17. juulil 1967
* Lõpetanud Tartu 2. keskkooli ehk praeguse Miina Härma gümnaasiumi ja Tartu ülikooli inglise filoloogia erialal
* On õppinud vahetusüliõpilasena USA-s Connecticut College’is ja külalistudengina Taanis Aarhusi ülikoolis
*Töötanud mitmes firmas kliendikonsultandi, kontoriametniku või koordinaatorina; praegu AS-i Nets Denmark Eesti turuga tegelev kliendikonsultant
*Põhitöö kõrvalt tegutseb taani-eesti-inglise-vene keele tõlgina ja eesti keele õpetajana
*Kuulub 1990. aastate lõpus ilmunud eesti-taani/taani-eesti sõnastiku autorite hulka
*Perekond: abikaasa Jens, poeg Henrik (22) ja tütar Elise (20)
RIINA MÄGI
