Elektrivõrgu planeerimine Eestis on sarnane köiel kõndimisega – suurele hajaasustusele vastandub plahvatuslik valglinnastumine. Koostöös Tallinna tehnikaülikooli õppejõudude ja teiste teadlastega oleme investeeringuteks leidnud optimaalsed lahendused. Ka konkurentsiameti tellitud põhjalik analüüs tunnustab meie lähenemist investeeringutele kui edumeelset ja süsteemset.
Elektrilevi investeerib, vaadates ligi 40 aasta kaugusse tulevikku. Riskianalüüsides, mis on investeerimisotsuste aluseks, rakendatakse kaasaegseid suurte andmete analüüsimudeleid, mille abil leiame kõige kriitilisemad, kõige enam kliente ja ühiskondlikke kogukahju mõjutavad liinilõigud ja tagame, et iga võrku investeeritud euro mõju oleks maksimaalne.
Keskmisest nutikamad ja efektiivsemad investeeringud on Elektrilevi jaoks üliolulised, sest üks Eesti elektritarbija peab ülal pidama üle kahe korra rohkem elektrivõrku kui Hollandi või Saksamaa elanik. Peame tagama vastuvõetava varustuskindluse kõigile klientidele olukorras, kus 58 protsenti elektrivõrgust asub hajaasustuses, kuid selle kaudu tarbitakse vaid neli protsenti kogu võrku läbivast elektrienergiast.
Seda, kas me oleme investeeringute täpse sihtimisega hakkama saanud, näitab kõige paremini klientide elektrivarustuse paranemine. Viimase viie aastaga on rikete arv langenud tugevalt üle kolmandiku ja rikkeliste katkestuse keskmine kestus majapidamise kohta on langenud rohkem kui kaks korda – 131 minutini. Elektrilevi eesmärk on ambitsioonikam: viia 90 protsenti klientidest järgmise kümne aastaga ilmastikukindla elektrivõrgu mõjualasse.
See ei ole hajaasustust ja piiratud investeerimisvahendeid arvestades lihtne ülesanne. Elektrivõrgu planeerijatel tuleb iga päev leida väga nutikaid lahendusi, mis tagaksid iga investeeritud euro maksimaalse kasu. Kui põhjalikult läbi kaalutud ja nutikad otsused tagavad tulevikukulude kokkuhoidmise, siis üksikutel juhtudel, näiteks piirkonna elanikkonna kiire kasvamise tõttu on majanduslikult põhjendatud ka suhteliselt uue elektrivõrgu ümberehitamine.
Isegi tipptasemel planeerimine ei võimalda arvestada kõikvõimalike tulevikustsenaariumidega. Paratamatult tekib olukordi, kus uue suure tööstuse rajamine või reservlennuvälja muundumine tegevlennuväljaks toob kaasa elektritarbimise mitmekordse kasvu. Sellised arengud muudavad majanduslikult põhjendatuks hoopis teistsugused lahendused ja suhteliselt uue elektrivõrgu ümberehitamise.
Planeerimine on tulevikuriskide minimeerimine, kuid päris täpselt pole võimalik tulevikku ette näha.
Samas rõhutan, et igal elektritarbijal ongi õigus olla nõudlik ja esitada Elektrilevile põhjendatud küsimusi, kas võrgutasu peab olema nii suur ja mida selle eest vastu saab. Vastamiseks tuleb kaaluda, millist teenust me tahame ehk kui sagedasi elektrikatkestusi oleme nõus taluma. Kui ohutut elektrivõrku me tahame, millises mahus tahame elektriliitumisi ühisest rahakotist toetada, kui kiiret reageerimist riketele ootame ja kas soovime võrguettevõtjalt kaasaegset teenindust ja operatiivset teavitust. Võrgutasu kujunemine on balansseerimine kõikide nende ootuste ja vajaduste vahel.
See kirjutis on ilmunud ka Elektrilevi blogis
TARMO MERE, Elektrilevi juhatuse esimees
