Jõgevamaa Koostöökoja 2011. aasta ideevoor osutus osalejaterohkeks: tähtajaks esitati 128 Leader-projekti kavandit ehk rohkem kui üheski varasemas ideevoorus. Juba homme avalikustatakse nende nimed, kelle ideid koostöökoja hindamiskomisjon projektitaotluseks vormimise ja PRIAle esitamise vääriliseks peab.
2011. aasta ideevooru kuulutas Jõgevamaa Koostöökoda välja juba möödunud aasta lõpus, et kaalukamaks tunnistatud ideed aegsasti projektitaotlusteks vormida ning
Ideevooru lõpptähtajaks ehk möödunud aasta 20. detsembriks laekus siis, nagu öeldud, 128 projektikavandit. Raha soovitakse kõigi nende ideede teostamiseks aga tervelt 3,8 korda rohkem, kui Jõgevamaa Koostöökojal sel aastal jagada on võimalik. Kolme meetme (“Aktiivne kogukond”, “Atraktiivne keskkond” ja “Ettevõtlus”) rahastamiseks saab koostöökoda tänavu kulutada nimelt 862 807,26 eurot ehk 13,5 miljonit krooni.
“Ideid on välja käidud seinast seina,” ütles Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm. “Kavandatavate ettevõtmiste erinev iseloom teeb keeruliseks ka nende võrdlemise. Nii et ma ise küll otsustajate ehk hindamiskomisjoni liikmete nahas olla ei tahaks.”
Hea meel oli koostöökoja tegevjuhil selle üle, et tänavune ideevoor tõi taotlejate ringi palju uusi tegijaid, samuti selle üle, et ettevõtjad on Leader-toetuste vastu senisest palju suuremat huvi ilmutama hakanud.
“Kui varem pidasid ettevõtjad Leader-meedet põhiliselt külaelumeetmeks, siis nüüd on nad ilmselt aru saanud, et see võib olla tõhusaks toeks ka ettevõtluse edendamisel.”
Leader-meetme puhul ongi Aive Tamme sõnul olulisemateks põhimõteteks omavalitsuste, mittetulundusühingute ja ettevõtjate koostöö ning altpoolt tulev algatus. See tähendab, et projektide rahastamise üle otsustamine on toodud projektide kirjutajatele ja teostajatele võimalikult lähedale. Ehk siis: lõpliku rahastamisotsuse teeb küll Kuidas edasi? Kui vaadata asju pikemas perspektiivis, siis pole Leader-meetme käimasoleva rahastamisperioodi (hõlmab aastaid 2008-2013) lõpp enam kuigi kaugel ning tuleva aasta lõpuks peab 80 protsenti selleks ajavahemikuks eraldatud summast (Jõgevamaa Koostöökoja puhul on see 63 miljonit krooni ehk enam kui 4,03 miljonit eurot) olema kaetud projektidega, mille rahastamisotsus on juba langetatud. “Peame kõigi oma toimingute puhul ka seda nõuet silmas pidama, nii et ilmselt toome ka edaspidi õiges tempos püsimiseks mitmeid tähtaegu ettepoole, nagu tänavuse ideevooru puhul,” ütles Aive Tamm. 2013. aastaga lõpeb ka kogu Euroopa Liidu rahastamisperiood ning järgmise, 2014.-2020. aasta rahastamisperioodi ettevalmistamine juba käib. Muu hulgas pannakse praegu paika ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) põhimõtteid uueks rahastamisperioodiks. “Et Leader-programmi rahastatakse just selle poliitika teostamiseks eraldatavatest summadest, siis on praegu otsustamisel ka see, kas Leader-meede jääb alles, ja kui jääb, siis kui suur protsent selle poliitika teostamiseks mõeldud raha Leader-meetme kaudu jaotatakse,” ütles Aive Tamm. “See asjaolu sunnib ka meid koos oma liikmetega tulevikku vaatama ja arutama, kas oleme oma tegemistes edukad olnud ning kas meil jätkub jaksu ja tahtmist edasi pingutada.” Aive Tamme sõnul on Leader-meetme osakaal ÜPP rahastamisel riigiti erinev: kui Eesti on ÜPP vahenditest Leader-meetmesse suunanud 10 protsenti, siis Läti näiteks vaid 2,5 protsenti. Tagajärg on see, et Lätis pole Leaderist suurt kuuldagi, Eestis teatakse seda aga päris hästi. “Tõsi, võrreldes näiteks ühtse pindalatoetusega on Leader-projektidele eraldatud raha tunduvalt väiksem, aga nende projektide raames tehtu on ühiskonnas tunduvalt nähtavam,” ütles Aive Tamm. Mitte ainult rahastajad Tema sõnul on Leader-tegevusgrupid mitte ainult rahastajad, vaid ka arendajad. Näiteks käivitas Jõgevamaa Koostöökoda mullu koos Soome ja Rootsi koostööpartneritega vahva noorteprojekti Fenix, mille lõpuüritus on tänavu augustis Jõgevamaal. Käivitatud on teisigi koostööprojekte ning korraldatud kasulikke seminare ja õppereise. “Õppereisid on peale kogemuste omandamise head ka n-ö võrgustiku arendamise mõttes,” ütles Jõgevamaa Koostöökoja projektijuht Kaire Sardis. “Õppereisidel tutvunud inimesed hakkavad tihti koostööprojektidele mõtlema ning projektide teemadeski võib leida õppereisidelt saadud impulsse.” “Sel aastal keskendume eelkõige projektidele, mille eesmärgiks on edendada maakonna käsitöötegijate koostööd ja turustada nende toodangut,” ütles Aive Tamm. “Koostöös Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega tahame avada Jõgeval kohaliku käsitöö müügipunkti.” Jõgevamaa Koostöökoja töötajatega näost näkku suhelda soovijatel tuleks meeles pidada seda, et koostöökoda kolis hiljuti uutesse ruumidesse, nii et Jõgeva maavalitsuse teiselt korruselt ei maksa neid enam otsida. Selle asemel tuleb minna hoopis maavalitsuse hoone taga, aadressil Pargi 3 asuva hoone teisele korrusele. Ruumi on koostöökojal seal rohkem kui eelmises paigas. See annab paremaid võimalusi juhatuse koosolekute korraldamiseks, aga ka rahataotlejatega suhtlemiseks: mõnikord tahetakse ju projektijuhiga neljasilmajuttu ajada. Möödunud aastal sai Jõgevamaa Koostöökoda endale ka uue kodulehekülje (www.jogevamaa.com). Lisaks Leader-toetuste taotlemiseks vajaliku info leiab sealt nüüd muudki — näiteks lühiartiklid enamiku Jõgevamaal teostatud Leader-projektide kohta, mis aitavad saada ülevaate, millele Leader-raha siinmail kulutatud on, ning leida ka uusi projekti-ideid. Veel annab koduleht pidevat eelinfot Jõgevamaa sündmuste kohta. “Kui algul pidime eelinfot enamasti ajalehtedest ja kuulutustetulpadelt ise otsima ning korraldajatelt selle oma kodulehele ülespanekuks luba küsima, siis nüüd on ürituste korraldajad sellist infot meile üha enam omal algatusel saatma hakanud,” ütles Aive Tamm. “Ju nad siis on aru saanud, et see on päris hea viis oma üritusest nii oma kui teiste maakondade rahvast teavitada. Külastusstatistika aga näitab, et meie kodulehelt leiavad inimesed endale vajaliku info tõesti üles. Eriti aktiivseks muutub kodulehe külastamine näiteks Paunvere väljanäituse, Jõgeva Küüslaugulaada ja Jõgevatrefi ajal.”
i RIINA MÄGI
