Neljapäeva õhtupoolikul Tartus peetud hunditeemaline seminar tõi erinevad osapooled kokku. Püüti leida lahendusi, kuidas hundid, lambad ja inimesed saaksid koos eksisteerida.
Hundi ja lamba konflikti lahati Tartus Eesti Looduseuurijate Seltsis hundiuurijate, keskkonnaametnike, lambakasvatajate, loodusemeeste ning ka teema meediakajastuse vaatepunktist lähtudes. Tihtipeale on hunt inimesele konkurent, kes võtab tema vara. Tegelikult on nii, et hundid ja lambad on ühe toitumisahela lülid ja looduses nemad küll omavahel konfliktis pole.
Seminari modereerinud Marek Sammul Eesti Maaülikoolist tõdes, et ühel hetkel kasvab hundi ja lamba konfliktist ülitõsine inimeste vaheline konflikt, kus osapooled kannatavad mitte ainult materiaalselt, vaid ka vaimselt.
Hunt peab mujalt toitu otsima
Ehk on hundid mugavaks muutunud, sest lammas on lihtne saak? Ehk on nad kärntõvest kurnatud ja ei jaksa seetõttu enam nii edukalt saaki jahtida? Aga vist on ka nii, et kutsikate õpetamise perioodil valitakse lihtsamat saaki? Hundikutsikatel kestab õppimisaeg umbes kümme kuud.
Eri hinnangutel võib Jõgevamaal tegutseda kolm hundikarja, kuid nende tegevusalad ei piirdu ainult meie maakonnaga. Näiteks liigub Alam-Pedja kari ka nii Viljandi- kui ka Tartumaal.
End hundi ja lamba vaheliseks suhtekorraldajaks nimetanud keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles, et võsavillemite rünnete objektiks on olnud peamiselt suurte soode ja metsamassiivide keskel suurtel nõukogude ajal parandatud uudismaadel peetavad lambakarjad. Need karjamaad jäävad inimasustusest kõrvale loodusmaastikele. Muutunud on ka lambakasvatuse mudel. Kui varem olid lambakarjad väikesed, siis nüüd on koondutud suurematesse karjadesse, eemale tiheasustusest, kus on majanduslikult tulusam ja maa kättesaadavam ning lihtsamalt piiratav. Inimasustus on hõrenenud ja hundid seetõttu julgemaks muutunud.
Talvi sõnul on kaks viimast karmi talve hundi looduslikku toidubaasi tõsiselt kahandanud – sõraliste arvukus vähenes. Metskitsi jäi alles üsna napilt, ka metssigade olukord polnud kiita ning viimastel oli kevadel üsna vähe põrsaid. Aga hundid saavad söönuks ja lambad jäävad terveks vaid siis, kui metsas piisavalt sõralisi on. Hunt on pidanud suunama oma pilgu toiduotsingul mujale.
“Võib veel arutleda huntide arvu ja nende käitumise muutuste üle, kuid see võib kõlada puhtalt spekulatsioonina,” lisas Talvi.
Jõgevamaal langes huntide saagiks 2010. aastal 66 ja mullu 53 lammast.
Puuduvad kindlad regulatsioonid
Teet Otstavel Helsingi Ülikoolist tõi välja tõsiasja, et huntidega kimpus olevad lambakasvatajad kipuvad pikaks ajaks oma muredega üksi jääma. “Keegi peaks nad ära kuulama, sellest oleks üsna palju abi,” märkis Otstavel. Tema sõnul oleks vaja ka tunduvalt kiiremini reageerida.
Otstaveli hinnangul ei leia lambakasvatajad eri instantsidega ühist keelt. “Neid asju oleks aga vaja ühiselt arutada ning leida ühine seisukoht.”
Karula kandi loomatohtrist lambapidaja Ants Kuksi sõnul puuduvad selged regulatsioonid, kuidas toimida, kui hunt on karjas käinud. Tema sõnul pole meie lambapidajaid õpetatud, mida taolistel juhtudel teha. Raskest olukorrast aitaksid kõigepealt üle just konkreetsed protseduurid.
Veel häirib Otstaveli kinnitusel talunikke seegi, et vaieldakse, kas lambad on murdnud hunt või koerad. “Olevat võetud
Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnul koostatakse praegu uut suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava. Suurkiskjate tekitatud kahju kompenseeritakse omanikele alates 2008. aastast. Sellega püütakse parandada inimeste suhtumist huntidesse. Toetatakse ka ennetavaid tegevusi, kuid seni on soositud kompenseerimise pool.
Seminaril selgus ka, et oma karja kaitsmiseks peaks kasvatatama tunduvalt rohkem seda teha suutvaid koeri, nagu neid kasutatakse Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides.
Lisaks saaksid lambaomanikud karja kaitsta kõrgete massiivsete aedadega, kuid nende rajamine on väga kallis.
Huntide saagiks läinud lambad
*Eestis teatati 2011. aastal kokku 773 lamba murdmisest
*Võsavillemite saagiks langes mullu ka 7 veist, 7 koera ja 4 kodukitse
*Jõgevamaal murdsid hundid 53 lammast
*2010. aastal hüvitas keskkonnaamet huntide tekitatud kahju summas 43 350 eurot
*Kahjud hüvitatakse vastavalt korrale aasta lõpus
*
*Eri hinnanguil võis hunte olla Eestis ligikaudu 200 ringis
*Võrdluseks: Soomes oli 2006. aastal umbes 250 hunti, praeguseks on neid 140 ringis
i
HELVE LAASIK
