Kalevipoja Koda alustas möödunud nädalal üle pikkade aastate taas omalaadse jõulumaaga ja et tänavune on hundi aasta, ristitigi see Hundimaaks. Ikka selleks, et lapsed kriimsilma kohta rohkem teada saaksid ega pelgaks metsa minna.
Pool aastat koolis käinud hundikutsikal Uudul läksid alalõpmata kõik asjad segamini. Muidugi tahtis Uudu Jänest nahka pista, kuid ei saanud seda teha, sest on jõulurahu ja see kehtib jahimees Vahuri kinnitusel ka metsas.
Uudu suutis ka jõulurahu ajal kõik segamini ajada ja tõi jänesekapsa asemel Jänesele kõigepealt hoopis kõrvitsa ning seejärel peakapsa. Kuid Jänes oli tal riukalikult palunud hoopis inimeste aiast jänesekapsast tuua.
Koolis tuleb õppida
Lapsed teadsid, et jänesekapsas aias ei kasva, vaid hoopis metsas. Jänes vedas Uudut ninapidi, sest jänesekapsast polnud hundil kusagilt võtta, seda saab vaid kevadel ja suvel.
Prügihunt lohutas Uudut ning juhtis tema tähelepanu sellele, et koolis käimisest ei piisa, seal tuleb ka õppida.
Prügihunt oli kokku korjanud tuulega laiali lendava prügi, mida paraku meie metsades ikka leidub. Nüüd kutsus Prügihunt lapsed endale appi korjatut sorteerima, sest igasugust prügi ju ühte kohta kokku ei panda.
Lapsed teadsid, kuidas prügi sortida – samasugused asjad tuleb ühte kotti panna. Prügihunt otsis oma vanaema valmistatud käekotist välja prügikotid ning lapsed tõttasid talle rõõmsalt appi.
Lapsed teadsid, et taara tuleb viia taarautomaati ning sealt saab tšeki ja sellega poest raha. Ka ajalehed ja muud paberid korjati kokku. Lapsed teadsid ka, et ajalehtedega saab ahjus või pliidi all tuld alustada, aga ka lõket teha.
Prügihunt selgitas neile, millisesse kotti tema metsa alt leitud prügi hulgast miski läheb. Nii saadi teada, et kilekotid pannakse pakenditekotti, kuid hallitama läinud leib kompostihunnikusse. Kui kompostihunnikut ega biojäätmete prügikasti pole, siis tuleb halvaks läinud toit panna tavalisse prügikasti. Prügihunt juhtis laste tähelepanu sellele, et toitu pole mõtet ära visata, endale tuleb tõsta taldrikusse nii palju, kui ära süüa jaksatakse. Ka poest ei ole mõtet palju asju kokku ahmida, mis mõne aja pärast enam süüa ei kõlba.
Mets pole prügi loopimise koht
Prügihunt rääkis, et ta on metsast leidnud väga palju näritud nätsu. See kaob küll sambla sisse ja ei paista alati silma, kuid laguneb seal väga kaua, palju-palju aastaid. Sellepärast soovitas ta lastel nätsu mitte metsa alla loopida. Sama lugu on suitsukonidega, ka neid võib metsa alt väga palju leida. Küllap arvavad inimesed, et väikese prügi võib maha visata, see kaob loodusest väga kiiresti. Nii see tegelikult pole. Prügihunt tõi näite, et kui mõni väike lind nätsutüki ära sööb, võib ta surra, sest ei suuda seda seedida. Ja kui linnul on pesas pojad, hukkuvad needki, sest neil pole enam toitjat. Suitsukonid ja klaasitükid on suvel palavuse ja kuivaga eriti ohtlikud, sest hõõguvast konist võib süttida mets. Ka klaasitükk on tuleohtlik, sest läheb päikese käes kuumaks ja süütab kuiva sambla. Kui mets põlema läheb, siis kaotavad oma kodu nii Jänes, Uudu kui ka Prügihunt.
Lisaks said lapsed teada, et mõnest pakendist annab meisterdada väga nutikaid asju. Prügihunt näitas neile oma kaelakeed ning üht kõrvarõngast ja käevõru. Jänes soovis ka käevõru ja kaelakeed ning kõrvarõngaid.
Lapsed lubasid prügi metsa alla mitte visata, siis on Prügihundil vähem tööd.
Miks hunti metsa sanitariks kutsutakse
Jahimees rääkis, et kütitakse selliseid hunte, kes pahandust teevad: ei ela loomulikku hundielu, vaid murravad koeri. Aga kui hundid murravad põtru, metssigu, kitsi, siis need loomad on talle toit ja neid ta peabki murdma.
Hundijaht algas novembris. Jahimees näitas lastele, kuidas see käib. Tal olid kaasas lipud, mis jäävad hundi silmade kõrgusele. Hundid ei julge lippudest läbi minna ja kui jahimehed on ala, kus hundikari ööbis, lippudega sisse piiranud ning jätnud lahti vaid ühe koha, kus nad ise passivad, siis saavadki nad hundi kätte. Lipud aga korjatakse pärast jahti jälle kokku.
Veel selgitas Jahimees, miks hunti metsa sanitariks kutsutakse. Nimelt valib ta murdmiseks karjast haige looma, kes kiiresti eest ära joosta ei jaksa. Kui haige loom hundi saagiks langeb, ei nakatu terved loomad.
Kuidas Hundimaa sündis
Kalevipoja Koja juhataja Janno Zõbin rääkis, et koos teiste Kalevipoja Koja töötajatega arutati põhjalikult, millist jõulumaad seekord lastele pakkuda. Hundimaa idee käis välja Kalevipoja muuseumi juhataja Ulvi Tamm. “Keegi poetas ühe lause, mida me kõik koos arutama hakkasime. Üks lisas ühe, teine teise mõtte ja nii saigi Hundimaa teoks,” nentis ta.
Vahur Sepp tunnistas, et hunt on tänavu aasta loom ja miks mitte temast rohkem rääkida.
Rollid jagati ära ning stsenaarium sündis väga kiiresti. Hundimaa on laste jaoks eelkõige hariv. Nad saavad palju teada loomade kohta, aga õpivad ka prügi sortima. Arvestatakse ka sellega, kas kuulajad on lasteaia- või koolilapsed. Jutud on vastavalt vanusele natuke teise varjundiga.
Janno Zõbin ei välistanud, et nad arendavad järgmisel aastal Hundimaad edasi. Võimalik ka, et tehakse järgmise aasta looma nimeline maa.
Tänavu tegid Hundimaal kaasa Ene Uuna, Egle Plato, Janno Zõbin ja Vahur Sepp.
i
HELVE LAASIK
