Keerulises ja vahel ka lootusetus tervislikus seisundis inimeste hooldamiseks läheb vaja huvi ja kutsumust, aga ka põhjalikke teadmisi ja oskusi. Erihariduse vajalikkuse tunnetamine ajendas sihtasutuse Jõgeva Haigla hooldajat Madeann Alametsa õppima minema Tartu Tervishoiukõrgkooli. Tema süvenenud püüdlikkust ja tõsist entusiasmi koolitarkuse omandamisel tõestab üle-eestilistel hooldustöötajate kutsevõistlustel saavutatud esikoht.
Kuigi hooldustöö nõuab vahel ka mehelikku tahtejõudu ja vastupidavust, on see valdkond Eestis ennekõike naiste pärusmaaks jäänud. Nii otsustasid ka Madeann Alametsa kursuseõed Tartu Tervishoiukõrgkooli teiselt kursuselt, et just tema läheb hooldustöötajate kutsevõistlustele kooli esindama.
“Olin sellise valiku üle rõõmus, kuid tundsin ka ärevust, sest aimasin, et võistlustel edukas osalemine eeldab teemaga põhjalikumat kursis olemist, kui igapäevane õppimine ja töö nõuavad,” lausus Madeann. Tema ja konkurendid panid kõigepealt oma teadmised proovile teooriavoorus, kus tuli vastata kümnele küsimusele dermatoloogiliste ja veneroloogiliste ehk naha- ja suguhaiguste kohta.
“Enne lugesime ka vastavaid haigusi käsitlevat tänapäevast kirjandust, mida on ilmunud nii eesti kui ka võõrkeeltes. Igapäevatöös Jõgeva haigla intensiivravipalatis ma patsientidega, kellel muude terviserikete kõrval ka neid haigusi esineb, seni veel kokku puutunud pole, kuid alati võib juhtuda, et tekib vajadus ka selliste ravialustega tegelemiseks,” lausus Alamets.
Toimetulek tujuka vanaprouaga
Praktiliseks ülesandeks oli lahenduse otsimine olukorrale, mida tuleb sageli ette nii haiglates, hooldusasutustes ja kodudeski, kus elab inimene, kes endaga ise toime ei tule.
“Kaheksakümne nelja aastane pretensioonikas naispatsient oli ümber ajanud klaasi vett, mistõttu tema voodipesu tuli välja vahetada. Hoolealusele oli toiming, millega kaasnes ka toolile tõstmine, üsna vastumeelne. Kannatliku selgitamise ja veenmisega õnnestus mul siis tarviliku protseduuriga hakkama saada.
Mõistagi veidi närveerisin, kuid pigem tingis pabistamise aukartus. Nimelt oli tegelikult patsiendi rollis kogenud ja nõudlik ergonoomika õppejõud Maie Timm.
Madeann Alamets märkis, et ergonoomika on teadus inimesele kõige soodsama tegevusviisi, tegevusvahendite ja keskkonna valimisest. “Minu eriala vaatevinklist tähendab see ennekõike seda, kuidas patsiendi või kliendiga ümber käia, näiteks keerata teda nii, et vigastusi ega ebameeldivat enesetunnet ei tekiks hooldataval ega hooldajal,” lisas ta.
“Esikoha üle kutsevõistlustel tunnen mõistagi rõõmu ja veidi uhkustki. Kõige olulisemaks pean aga enda jaoks uute ja huvitavate kogemuste saamist ja arusaamisele jõudmist, et olen valinud õige eriala,” ütles Madeann Alamets.
Mitu põhjust just selle eriala valikuks
Tartu Tervishoiukõrgkoolis õpib Madeann kaugõppes, mis tähendab kord kuus nädal aega Tartus loengutel käimist ja pidevat enesetäiendamist töötamise kõrvalt Jõgeva haiglas. “Kui ma Jõgeva haiglasse tööle tulin, oli mul kõige varasem noorusaeg möödas ja olin ennast proovile pannud mitmes valdkonnas töötades. Haiglatöö kutsumus tekkis suuresti põhjusel, et suguvõsas on teisigi meditsiinitöötajaid. Mu emagi töötab Jõgeva haiglas õena. Tean ka, et hooldusvaldkonnas ei lõpe töö kunagi otsa ja seda eriti praeguses Eestis, kus vanemaid inimesi on järjest rohkem. Tegelikult on see protsess iseloomulik kogu Euroopale. Samas vajavad mõnikord perioodilist või alalist hooldust ka keskealised ja nooremad inimesed ja vahel lapsedki. Olukorda, kus tuleb voodisse jääda või on võimalik minimaalselt liikuda, võib tegelikult sattuda meist igaüks. Näiteks autoavariide ja muude õnnetuste tagajärjel ka inimesed, kes alles eile olid terved kui purikaid,” nentis hooldustöötaja.
Intensiivravi argipäevad
“Kui selgub, et Jõgeva haigla vastuvõtuosakonda toodud patsienti hakatakse ravima intensiivravipalatis, valmistan ma esmalt talle voodi ette, panen valmis joogitopsi. Mõõdan ka patsiendi vereõhku, panen tööle jälgimismonitori ning teen muudki tarvilikud protseduurid. Mõistagi sõltub protseduuride vajalikkus iga konkreetse patsiendi tervislikust seisundist, kusjuures tuleb arvestada, et ka ühte ja sama haigust põeb iga inimene erineval viisil.
Vastavalt olukorrale on tarvis valida ka hügieenimeetodid ning söömise ja joomise korraldamine. Mitmed ravialused vajavad nendes toimingutes abi,” rääkis Madeann.
“Mõistagi tuleb arvestada nii arstide kui ka õdede nõuandeid ja võimalikult palju ka patsiendi soove. Töö haiglas ja iseäranis intensiivravis eeldab ladusat meeskonnatööd, mille meie haigla juhid Peep Põdder ja Kalle Piiskoppel on suutnud edukalt tagada,” lisas ta.
Elukutsevalikut ei kahetse
Kui haigus veidi järele andma hakkab, palub nii mõnigi patsient hooldaja Alametsal endale ajalehti tuua või küsib, mis on uudist ühes või teises talle huvi pakkuvas valdkonnas. “Räägin sel juhul ainult häid uudiseid, sest positiivsus aitab sageli kaasa ka tervise tagasitulekule,” toonitas naine, kellele ravialused mõnikord ka oma elulugu jutustavad ja läbielamistest räägivad. “Välismaalastest patsiente pole minu tööaegadel intensiivravipalatitesse veel sattunud, kuid nii mõnegi ravialusega on tulnud suhelda vene keeles,” ütles hooldaja.
Tartu Tervishoiukõrgkooli lõpetanud hooldustöötaja võib rakendust leida hooldekodudes, avahoolduses, mis tähendab kodus elavate inimeste hooldamist, samuti haiglas. “Minule sobib kõige paremini viimane variant ning kavatsen Jõgeva haiglasse tööle jääda ka edaspidi,” oli Madeann Alamets kindel.
“Töö ja selle kõrval õppimine eeldab ka täpset ajaplaneerimist ja pingetaluvust, kuid tänu abivalmis ja mõistvale suhtumisele perekonnas ja headele kolleegidele olen seni üsna hästi toime tulnud, oma tegevusest ise meeldivat rahuldust tundud ja loodetavasti saanud ka kaasinimeste elu helgemaks muuta,” märkis ta. Elukutsevalikut ta kindlasti ei kahetse.
Meditsiinitöötajaks sündinud
Sihtasutuse Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder ütles, et vajalikud eeldused töötamiseks haiglas ja just hooldajana on Madeann Alamets justkui sündimisest saadik kaasa saanud. “Selles pole ka midagi imestada, sest tema ema on tubli meditsiiniõde. Madeanni armastust oma töö vastu on tunda igast tema sammust ning on rõõm tõdeda, et pühendunud tegevusele praktikas on lisandunud õppimishuvi, mida haiglakollektiiv igati toetab. Mõistagi elasid kolleegid kaasa tubli hooldaja osalemisele kutsevõistlustel. Selliste töötajate olemasolu tõestab, et tipptaset ühes või teises valdkonnas võib saavutada ka maapiirkonna haiglates.”
Madeann Alametsa elukäik
*Sündinud 1976. aastal Jõgeval
*Lõpetas 1994. aastal toonase Jõgeva II Keskkooli, praeguse Jõgeva ühisgümnaasiumi
*Töötanud müüjana toidukaubanduses ja teenindajana aktsiaseltsis Eesti Post
*Alates 2012. aastast töötab SA Jõgeva Haigla hooldajana
*Ühiskondlik tegevus – Jõgevamaa Puuetega Laste Vanemate Ühingu juhatuse liige
*Üle-eestiliste hooldustöötajate kutsevõistluse võitja
*Hobideks käsitöö (ennekõike heegeldamine) ja terviseliikumine
*Abielus, ühe lasteaiaealise ning kahe koolilapse ema
*Elab Jõgeval
i
JAAN LUKAS
