Aastaaegade vaheldumisega on meie laiuskraadil kummalised lood. Need ei taha kalendris kirjas olevate tärminitega kuidagi ühte jalga käia.
Sellest parem ei räägi, et novembris alguse saanud hilissügis mõnikord sügavale aprilli ulatub. Pidagem seda nähtust erandiks, mis kinnitab reeglit, et üldjuhul meil ikka on talvel lumi maas ning suvel palav ja päikseline.
Nihkes on hoopis see, et kui kalendrit uskuda, algab uus aastaaeg alles siis, kui looduses tegelikult ammu uus lehekülg pööratud.
Kes meist näiteks usuks, et kevad alles 20. märtsil meie juurde jõuab! Vale puha, see rõõmus aastaaeg alustab ringihiilimist juba küünlakuu lõpus, sulatades hanged auklikuks, paisutades sarapuupungi ja kehutades tihased heledalt hüüdma.
Päike käib juba tükimat aega üsna kõrgelt, hommikud on varakult valged ja õhtulgi õhetab taevaäär uskumatult kaua.
Naistepäevaks on aga kevad kohal igal juhul, krõbekülmadest öödest ja kõrgetest hangedestki hoolimata. Lillepoodides lähevad kõige paremini kaubaks tulbid, nartsissid ja hüatsindid, juba nende looduse ärkamist tõotavate õite lõhn teeb tuju heaks. Lilli sabatavad sel nädalavahetusel peamiselt tugevama soo esindajad, mis muidugi loogiline ongi.
Ja kui on lilli, valgust ja soojust, kasvab taas lootus, et ehk tuleb see suvi soojem, ehk taanduvad või leevenevad talvel tuppa tunginud mured, ehk saab uus ja rõõmsam ajajärk meie kõigi eluloos alguse juba õige pea.
Head homset pidupäeva naistele, rõõmsat uut kevadet kõigile!
7. märts 2009
