Head jõgevamaalased. Peagi on käesolev aasta muutumas ajalooks. Tavakohaselt heidetakse sel ajahetkel pilk möödanikule ja püütakse anda tehtule hinnang. Tänase kirjutise mõte ei ole siiski kiigata tagasi, vaid heita pigem pilk tulevikku. Seda enam, et hinnangu andmine lähiajaloole on seda objektiivsem, mida suuremalt distantsilt seda tehakse.
Tänapäeva maailmas on inimesed, institutsioonid ja protsessid omavahel väga tihedasti seotud. Paljusid neist ei pruugigi me esmapilgul tajuda, sest peame neid nii iseenesestmõistetavateks ning märkame alles siis, kui mõni koostöövorm mingil põhjusel harjumuspäraselt ei toimi. Koostöös ei ole kunagi kaotajaid, sellest võidavad kõik osapooled.
Keerulised olukorrad toovad esile inimeste tegeliku olemuse. Praegune majanduslik madalseis on toonud muret igasse perre. Kõik püüavad säästlikult hakkama saada, tegutsedes perspektiivitundega, luues ühtlasi paremaid ja tugevamaid eeldusi homseteks töödeks-tegemisteks. Et õiges suunas edasi liikuda, vajame üheselt mõistetavat kava ja selget eesmärki.
Erinevalt teistest maakondadest, pole Jõgevamaal koostatud pikaajalist arengustrateegiat, millele tugineda. Kehtiv maakonnaplaneering pärineb aga aastast 1998. Et neid puudujääke likvideerida, alustasime mõned kuud tagasi vajalike eeltöödega nende oluliste dokumentide kokkupanekuks.
Arengustrateegia koostamist juhivad koostöös Jõgeva Maavalitsus, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ning sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, kogenud konsultandina on kaasatud OÜ Geomedia. Juhtrühma esimesel töökoosolekul püstitati eesmärgid ning vaieldi selgeks edasised sammud.
Maakonna arengustrateegia on dokument, mis sisuliselt on kokkulepe maavalitsuse, omavalitsuste, riiklike ametkondade ning teiste huvigruppide vahel maakonna edasise arengu suhtes. Arengustrateegia koostatakse vähemalt 10-15 aastaks, et tagada pikemaajaliselt maakonna tasakaalustatud areng erinevates valdkondades ja piirkondades.
Kohalikel omavalitsustel puudub praegu oma arengukavade koostamisel võimalus tugineda maakonna ühtsele arengudokumendile, tekitades ebakõla eri valdkondade arendamisel. Pikemaajaliste perspektiivsete kokkulepitud arengusuundade puudumine on viinud olukorrani, kus maakonna tänasel arendamisel toimub erinevate ressursside ebaotstarbekas kasutamine.
Strateegia koostamisel kasutatakse ka varasemaid maakonna arenguga seotud dokumente (maakonnaplaneering, teemaplaneeringud, valdkondlikud arengukavad jne) ning kohalike omavalitsuste arengukavasid. Teemarühmades, millede töösse kaastakse kindlasti omavalitsusjuhid ning oma ala kõige paremini tundvad spetsialistid omavalitsustest, riigi-, era- ja kolmandast sektorist, käsitletakse erinevaid valdkondi: avalik haldus, sotsiaalvaldkond, haridus, kultuur, sport, vaba aeg, ettevõtlus, keskkonnakaitse, heakord, turvalisus, infrastruktuur, kodanikuühiskond. Strateegia koostamise käigus mängitakse lisaks läbi erinevad arengustsenaariumid ehk alternatiivsed arenguteed, mis võivad realiseeruda teatud tingimuste kokkulangemisel.
Arengustrateegiat on seega eelkõige vaja selleks, et saavutada Jõgevamaa omavalitsuste vahel ja riikliku tasandiga kokkulepe, mis oleks aluseks maakonna tasakaalustatud arengu tagamisel ning edasiste tegevuste planeerimisel nii kohalikul kui riigi tasandil, ühtlasi Jõgeva maakonna kui terviku funktsioneerimisel. Jõgevamaa arengustrateegia peab valmima 2010. aasta septembriks.
Kõik me tahame elada homme paremini kui täna. Eesti rahvuseeposes „Kalevipoeg“ aitas müütilisel rahvuskangelasel keerulistest olukordadest välja tulla ja andis kavalat nõu Siil, teravat mõistust ja elutarkust sümboliseeriv tegelane. Usun, et samasugune Siil on peidus ka igaühes meist – laskem tal loovalt ja vabalt elada, et oskaksime ka igas halvas asjas näha midagi head ja päästvat ning oskaksime probleemid muuta arenguvõimalusteks.
Usun, et me kõik tahame elada homme paremini kui täna. Kuigi igaüks meist, iga maakonna elanik, iga asutus ja ettevõte, iga küla ja omavalitsus võib tunda, et on üksigi võimeline hakkama saama, muudab meie jõu ja võimalused mitmekordseks koostöö.
Head jõgevamaalased, soovin teile ilusat ja meeldejäävat aastavahetust ning palju õnne ja edu uueks aastaks!
iii
VIKTOR SVJATÕSEV, maavanem
