Tänavune sügise tulek jääb kahtlemata eriti hästi meelde, sest koos aastaajaga vaheldus ka ilm, kusjuures mitte pisut, vaid ikka üsna tuntavalt. Lõppeval nädalal hakkas juba kohati tunduma, et sügis jääb tänavu üldse vahele ja üleöö võtab võimust talv. Nii ei juhtu meil just sageli ja küllap on puudel lahkumislaule vilistavate kuldnokaparvede viisijuppideski üksjagu hämmastust, et kuidas ikka nii üleöö…
Tihaste süüdimatu seltskond passib aga juba majade läheduses, kust veel kevadel poole jürikuuni süüa jagati. Mälu on neil hea, aga vara siiski veel!
Homme on mihklipäev ja just seda tähtpäeva loeti ennevanasti tubase aja alguseks. Küllap peeti sellest traditsioonist varem hoolikamalt kinni, kui vett hülgavatest ja tuult takistavatest vabaajarõivastest ning sooja voodriga kummijalatsitest veel undki näha ei osatud.
Meil on aga praegu rahvas sügava hämaruseni liikvel: käimiskeppidega ja jalgratastel, lapsekäru lükates ja rulluisutades. Tõsi, vana pime peletab siiski kõik aegsamini tuppa ja seal on pärast suurt sooja- ja valgusevabadust esialgu lausa keeruline tegevust leida. Aga õnneks on olemas raamatud, raadio ja televiisor. Sukavardad ja heegelnõel muidugi ka. Ja jälle on rohkem aega teatris ja kontserdil käia.
Taas läheb hinda elav tuli, aga mitte õues grillimisnurgas, vaid ahjus, pliidi all või kaminas. Rõõmsat mihklipäeva! Värvikirevat ja toimekat sügist!
28. september 2013
