Kas olete tähele pannud, et tänavu oodatakse kevadet erilise kärsitusega? Juba märtsikuu algusest, mil pakaseöödele järgnesid mõned helesinise taeva ja särava päikesega päevad, tulid üsna sageli jutuks seemned, muld ja tärkamine.
Kile- või klaasialustesse, ka aknalauale pottidesse külvatakse salatit ja redist, spinatit ja tilli – ehk õnnestub juba saada võileivale pisutki sellist rohelist, mis keemiaga turgutamata! Küllap mängis tänavuse kuumema kevadekärsituse sünnis kandvat rolli see lõputu sügisilm, mis septembrist detsembrikuu viimaste päevadeni kestis, aga vähemalt kalendri järgi on meil uus aastaaeg homme varahommikust saati platsis, ehk küll talv just nüüd taas tõestab, et veel taganeda ei kavatse.
Homme on ka palmipuudepüha, mis meil eelkõige ülestõusmispühade ehk munapühade peatset saabumist kuulutab. Just täna ongi viimane aeg urvakirjud pajuoksad tuppa vaasi tuua. Kui end mehiste kummikutega varustada, saab need kevadekuulutajad kraaviservalt kätte küll.
Rõõmsat kevadist pühapäeva!
