Maailm käärib mitmel rindel ja turvatunnet kipub nappima. Meil siin teeb praegu ehk enim muret paljude kõhn rahakott.
Statistikanumbrid näitavad, et suhtelist ja absoluutset vaesust tuleb meie rahva hulgas ette nutmaajavalt palju ning vaesuse piiril elavad napima palgaga töölkäijadki. Need, kes toasoojuse eest raha küsivad, teatavasti pisaraid ei usu…
Hädavajalikke asutusi pannakse maakohtades järjest kinni põhimõttel nokk kinni, saba lahti: kliente on vähe, seepärast suletakse, aga et suletakse, jääb rahvast veel vähemaks…
Aga siiski ja kõigele vaatamata: meil on oma riik, mida vahepeal ju pool sajandit taga igatsesime.
Meil on kaunis loodus, targad lapsed, palju imelisi kultuurisündmusi… Ja varsti tuleb jälle kevad, päike annab rohkem sooja ja selle eest raha ei küsita.
„Olen oma kodumaad väga usaldanud ja mul pole temas kunagi tulnud pettuda,“ on kirjutanud Fred Jüssi. Keegi tark inimene on kunagi ammu välja öelnud ka lihtsa tõe, et iga inimene on täpselt nii õnnelik, kui õnnelikuks ta ennast peab. Juba täna algavad kõikjal, ka meie maakonnas riigi sünnipäeva tähistavad pidulikud vastuvõtud. Olgem rõõmsad, see aitab ka praegu laialt levivatest viirushaigustest eemale hoida ja üle saada!
