Vanasti öeldi ikka, et õpetaja on „maa sool“. Kas see suhtumine on ajaga muutunud? Kas see suhtumine tohiks ajaga muutuda?
Eks iga õpetaja on hinnatud just selle tõttu, kas ta lastele meeldib ja kas ta suudab kasutada tänapäeva õpetamismetoodikat. Siis ei ole vanusel mingit tähtsust. Noored õpetajad kooli tööle tulles ei oma piisavalt kogemusi ja suure tahtmisega olla ideaalne õpetaja on nad hakkamist täis, kuid võivad seejuures kiiresti läbi põleda. Siin saavadki staažikad õpetajad oma kogemusi noorematega jagada. Õpetajaamet on vastutusrikas ja väga väärtuslik, sest ka koolis kujundatakse ja kinnistatakse väärtushinnangud, mis inimese elu edaspidi kujundavad. Olen ise õppinud nii staažika kui ka just koolist tulnud klassijuhataja käe all ja mõlematele olen väga tänulik nende tarkuste eest, mis nad mulle kaasa on andnud. Ja jälle ei olnud tähtsust vanusel, mis tänapäeval väga kõneaineks on. Ka täiskasvanutena õpime pidevalt ja peaksime olema avatud kõigele, mis maailma meie ümber paremaks muudab. Rohkem üksteisest hoolimist ja avatud suhtlemist!
ULVI TAMM
