Eesti rahvakalendri järgi on 25. mai urbanipäev, mis on saanud nime paavst Urbanus I surmapäeva järgi. Urbanipäeval soovitatakse alustada potipõllundusega ning keeta linaseemnetega kaerahelbeputru, sest vanade eestlaste jaoks märkis see päev öökülmade lõppemist ning õiget aega alustada lina- ja kaerakülvi.
Tänavune urbanipäev on aga erandlik, sest siis soovitavad nii vabariigi valimiskomisjon kui kõik meie erakonnad lisaks käte mullaseks tegemisele proovida kätt ka Euroopa Parlamendi valimistel. Tavaliselt on nii, et nii meil kui mujal tunnevad inimesed kõigist valimistest kõige vähem huvi europarlamendi valimiste vastu. Mis on mõistetav, sest esmapilgul näib Brüsseli klaaspalee palju kaugem ja eluvõõram kui oma vallamaja või Toompea loss.
Nii näib see aga ainult esmapilgul, sest tegelikult mõjutab Euroopa Liit meie elukeskkonda nii suurtes kui väikestes asjades pidevalt. Parim näide on Eesti majanduse käekäik, mille puhul rõhutavad viimastel aastatel kõik analüütikud, et kui ometi hakkaks kosuma kriisis vaevlev Euroopa Liidu majandus, kiirendaks see kohe ka meie majanduse arengut, vähendaks tööpuudust ja kergitaks palku.
Muutused tulevad niikuinii
Loomulikult tegeleb meedia juba alates aasta algusest küsimusega, kes ja millistest erakondadest hakkavad Eestit europarlamendis järgmisel viiel aastal esindama. Ent 25. mail toimuvate valimiste puhul mõjutavad Eesti tulevikku palju rohkem muutused üle-euroopalises poliitikas, mitte niivõrd need kuus inimest, kes meid europarlamendis 2019. aastani esindavad.
Esiteks sõltub europarlamendi valimistest, milline maailmavaade Euroopas ruulima hakkab. Senised analüüsid ennustavad edu konservatiividele ja sotsiaaldemokraatidele, kes on ka praegu mõjukaimad poliitilised perekonnad.
Kahjuks lubavad avaliku arvamuse küsitlused paljudes riikides varasemast suuremat valimisedu populistlikele Euroopa Liitu vaenavatele erakondadele. Õnneks pole see Eesti probleem, sest äsja avaldatud Faktum&Ariko küsitluse kohaselt peab 80% Eesti kodanikest õigeks meie kuulumist Euroopa Liitu. Samuti kuuluvad eestlased koos Taani, Iirimaa, Malta ja Poola elanikega nende viie riigi sekka, kus suhtutakse euroliidu tulevikku kõige lootusrikkamalt. Seega pole Eestis eurovastastel populistidel edu loota ning meie esindajad Brüsselis tegelevad ka tulevikus euroliidu tugevdamise, mitte nõrgendamisega.
Teiseks sõltub suuresti just europarlamendi valimiste tulemustest, kes saavad järgmise Euroopa Komisjoni ehk euroliidu tegevvalitsuse juhtideks. Uued liidrid toovad alati kaasa uusi mõtteid ning neil on ka värsked volitused nende mõtete teostamiseks. Seega tulevad meie elukeskkonda mõjutavad muutused niikuinii. Eestlaste jaoks on arukas kaasa mõelda ja kaasa rääkida teemal, mida ja miks muuta, et need muutused arvestaksid võimalikult palju meie huvidega.
Üks oluline küsimus on näiteks see, millises suunas Euroopa Liit arenema hakkab. Mulluse Eesti inimarengu aruande kohaselt peavad meie teadlased, kultuuritegelased, ettevõtjad ja poliitikud kõige õigemaks senisest tihedamat koostööd rahvusriikide vahel. Ekspertide teine eelistus oli Euroopa liitriigi ehk föderatsiooni teke ning peaaegu mitte keegi neist ei toetanud Euroliidu lagunemist.
Meie kolmas kogemus
Europarlamendi saadikuid valivad eestlased kolmandat korda. Kiire pilk minevikku annab tuletab meile meelde, et 2004. aastal osales valimistel vaid 27 protsenti valimisõiguslikest. Toonaste valimiste suurvõitja oli praegune president Toomas Hendrik Ilves, kes kogus üle 76 000 hääle ning tõi sotsiaaldemokraatidele pooled Eesti kuuest kohast. Ilvesele tõi lisaks isiklikule usaldusväärsusele edu selgelt euromeelne valimisprogramm olukorras, kus enamus ülejäänud kandidaatidest lubas Euroopas läbi murda või Eesti krooni kaitsma hakata.
2009. aasta valimised olid Indrek Tarandi nägu, kes kogus erakondadele vastanduva üksikkandidaadina ta 102 000 häält. Enim hääli sai toona Keskerakond, võites meie kuuest kohast Brüsselis kaks. Tore oli toona valimistel osalevate kodanike arv tõusmine 44 protsendini, kurb aga paraku see, et valimiskampaania ajal räägiti vähe neist asjust, mida tegelikult Euroopa Liidus otsustatakse.
Valimiskampaania on harukordne nähtus, sest siis kulutatakse nii ajakirjanduses kui reakodanike hulgas ebatavaliselt palju aega poliitika üle arutamisele. Erakonnad kulutavad samal ajal suuri summasid oma seisukohtade tutvustamiseks. Seda aega ja raha võib kasutada targalt, teadvustades ühiskonnas uusi ja olulisi asju. Kahjuks võib valimiskampaania ka ära raisata, tegeldes teemadega, mil Euroopaga mingit pistmist pole.
Varasemaid kogemusi silmas pidades võib tänavusi eurovalimisi kordaläinuks lugeda siis, kui valimisosalus on vähemalt sama suur kui eelmisel korral ning valimiste-eelne avalik arutelu asjalik. Seetõttu soovitan kõigil lugejatel käia heade eurooplastena urbanipäeval valimistel, aga õigete eestlastena teha ka aiatööd ja keeta üks korralik kaerahelbepuder linaseemnetega.
i
HANNES RUMM, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
