HIV (Human Immunodeficiency Virus) tähendab tõlkes inimese immuunpuudulikkuse viirust. HIV ründab immuunsüsteemi ja muudab inimese kaitsetuks bakterite, viiruste ja haigusetekitajate ees. Viirus võib märkamatuna organismis eksisteerida isegi kuni 10 aastat, kuni lõpuks kujuneb välja AIDS, mis lõpeb surmaga. Positiivne on see, et HIV on 100 protsenti välditav.
HI-viirusest on viimase kümne aasta jooksul Eestis palju räägitud. Kuna epideemia alguses, aastal 2001 olid põhilisteks nakatujateks süstivad narkomaanid Ida-Virumaal, on paljudele inimestele jäänud mulje, et HIV ohustabki vaid narkomaane. Aastaks 2013 on olukord oluliselt muutunud.
Olukord Eestis ehk narkomaanide probleemist tavainimeste probleemiks
Selle aasta 10. mai seisuga on Eestis diagnoositud 128 HIV-nakatunut ehk iga päev lisandub üks uus nakatunu. Kuigi enim viirusekandjaid registreeritakse Tallinnas, Ida-Virumaal ja Tartumaal, on viirusekandjaid diagnoositud ka kõigis teistes Eesti maakondades. Kõige rohkem uusi nakatunuid avastatakse 25 – 49-aastaste inimeste seas. Kui varem nakatusid peamiselt süstivad narkomaanid, siis nüüd nakatutakse üha enam seksuaalsel teel.
Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud rohkem kui 8500 inimesel, sealhulgas AIDS 396 inimesel. Lisaks diagnoositud viirusekandjatele on Eestis aga hinnanguliselt ca 4000 inimest, kes, olles küll viirusekandjad, ei ole ise sellest teadlikud ning on nii kõige suuremaks ohuallikaks ühiskonnas.
Täna on Eestis viirusekandjaid sama palju kui kahes Jõgeva-suuruses linnas elanikke ehk 12 000 inimest. HIV puudutab meid kõiki, olenemata soost, vanusest, haridusest, elu- või töökohast. Seepärast peab igaüks teadma olulisi fakte: kuidas HIV levib ja kuidas ei levi, kuidas end kaitsta, miks on vaja end testida ning kuidas elada kõrvuti HIV-positiivsetega.
Kuidas HIV levib ja sellega seotud müüdid
HI-viiruse leviku kohta on palju müüte. Tõde on see, et HIV on tundlik viirus, mis hävineb kiiresti õhus, vees, kuumuses ja happelises keskkonnas ning ei ole seetõttu võimeline levima olmekontaktides.
HI-viiruse saamiseks on täiskasvanud inimesel reaalselt kaks võimalust: kaitsmata seksuaalvahekord HIV-positiivsega ja kokkupuude nakatunud verega. Seksuaalvahekord on peamine nakatumise viis maailmas. Nakatumine vere kaudu on aga tõenäoline nakatunud süstla kaudu. Mõlemal juhul on viirus välditav, kui kasutatakse seksuaalvahekorras kondoomi ja välditakse kasutatud süstlaid.
HI-viirus võib levida ka emalt lapsele raseduse ja sünnituse ajal või rinnapiimaga, kuid see on samuti arstide järelevalve all sisuliselt välditav.
Kes peaks tegema HIV-testi?
Oma HIV-staatust peaks teadma igaüks. Et Eestis on hinnanguliselt ca 4000 mitteteadlikku HI-viiruse kandjat, on väga oluline, et iga inimene teeks väiksegi kahtluse korral, näiteks kui on olnud kas või üks kaitsmata seksuaalvahekord, ära HIV-testi. Just nii on võimalik peatada HIV-epideemia ja hoida viiruse levik Eestis kontrolli all.
Elamine HIV-ga
Kõik diagnoositud HI-viiruse kandjad Eestis saavad antiretroviirusravi (ARV-ravi), mis pärsib viiruse paljunemist kehas. Ravi, mis on Eesti riigis kõigile tasuta, lükkab AIDSi faasi oluliselt edasi ja muudab inimese peaaegu nakatumisvõimetuks. ARV-ravi abil saab inimene elada sisuliselt täisväärtuslikku elu ja ei pruugi AIDSi staadiumisse oma eluajal jõudagi. Seega ei tähenda HIV-diagnoos surmaotsust, vaid muudatuste tegemist elukorralduses. Näiteks on viimased HIV-positiivsete emade lapsed Eestis olnud kõik HI-viirusest priid.
Samuti ei ole põhjendatud paaniline hirm ja HI-viirusse nakatunute tõrjumine töökohal, koolis, lasteaias ja mujal, sest viirus ei levi olmekontaktide kaudu.
HIV-testimistuur “Riskid või testid?”
12.-16. juunini käesoleval aastal toimub Eestis esmakordselt HIV-testimistuur “Riskid või testid?”. Tuuri ajal sõidab Eestis ringi HIV-testimisbuss ja kõigil on võimalik teha endale sobivas linnas kiirtest. Testimine on anonüümne ja tasuta. Jõgeval ootab HIV-testimisbuss inimesi 14. juunil kell 12-15 kesklinna pargis.
Kui tavatesti tegemisel võetakse analüüsi tarvis veeniverd ning tulemuse teadasaamisega läheb mitu päeva, siis kiirtesti puhul võetakse verd näpuotsast ning tulemus selgub 1 minuti jooksul. Kiirtest on sama usaldusväärne kui tavaline test.
Ettevõtmisega soovime tõsta 25 – 49-aastaste Eesti elanike teadlikkust HIVst, vähendada põhjendamatuid hirme selle viiruse ees ja viia HIV testimise võimalus kohtadesse, kus see regulaarselt puudub, st kohtadesse, kus pole AIDSi ennetuskabinette.
HIV-testimistuuri “Riskid või testid?” korraldavad koalitsioon “Ettevõtted HIV vastu” ja Tervise Arengu Instituut.
i
Anneli Aab, koalitsioon “Ettevõtted HIV vastu” /Terve Eesti SA kommunikatsioonijuht
