Pidev hinnatõus ei üllata vist enam ammu kedagi. Käesoleva aasta septembris tõusid tarbijahinnad Eestis võrreldes eelmise aasta septembriga 3,8 protsenti, sealjuures kallines toit 4,4 protsenti. On üldteada, et kõrge ja kõikuv inflatsioonitase kahandab inimeste sissetulekute väärtust ning võib kahjustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Madal ja stabiilne inflatsioonitase tuleks kõigile kasuks.
Toiduaineteturul on teatavasti üks tähtsamaid hinnakujundajaid teravilja hind. Sellel aastal on oodatav saak teravilja eksportivates riikides ca 10 protsenti (92 miljonit tonni) madalam kui eelmisel saagiaastal.
Arvestades olemaolevaid varusid, on nõudlus teraviljale maailmas tervikuna kaetud ja hinnatõus ei tohiks olla märkimisväärne, kuid milliseks see tegelikult kujuneb ja millist mõju avaldab liha- ja piimatoodete hindadele, on raske prognoosida. Igal juhul on rida objektiivseid põhjusi, mis tingivad toiduainete hinnatõusu ka tulevikus.
Jae- ja hulgimüügiketid on Eesti põllumajandustoodete tarneahelas omandanud üha suurema tähtsuse, mõjutades tugevasti nii põllumajandussaaduste tootjate kui töötlejate turujõudu.
Tarneahela lülide tasakaalustamatus turujõu osas on EL-s üha aktuaalsem probleem, millega üritatakse võidelda mitmetel tasanditel ja erinevate meetmetega. Eestis on kaubanduse kontsentreeritus ja turujõud aasta-aastalt suurenenud ning väidetavalt seab kaubandus tarnijatele erinevaid lisatingimusi, mille kaudu hüvitab oma kulusid. Igal juhul näitab statistika, et jaekaubandusel on sel aastal läinud üsna hästi: kasum oli 2012. aasta I poolaastal 3,2 korda suurem kui aasta tagasi ehk (2011. aasta I poolaastal, sealjuures kasvas põhiliselt toidukaupu müüvates kauplustes kasum kaks korda.
Riikides, kus kulutused toidule moodustavad üldistest t väiksema osa, ei mängi hinnatõus tarbijate jaoks erilist rolli. Näiteks USA-s moodustasid kulutused toidule (ilma alkoholita) 2011. aastal vaid 6,7 protsenti leibkonna kulutustest, Venemaal 31,8 protsenti, Eestis 27,7 protsenti. Küllalt madalad kulutused toidule arenenud riikides on ilmselt ka üheks põhjuseks, miks toitu raisatakse. Väidetavalt visatakse arenenud riikides 40 protsenti toidust prügi hulka ja 30 protsenti elanikkonnast on ülekaaluline. Vägisi tekib mulje, et toit on paljudes arenenud riikides liiga odav ning samas on selle kõrval palju riike, kus täisväärtuslik toit pole kaugeltki kõigile inimestele kättesaadav.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et vähem paanikat ja rohkem seiret ning analüüsi, mis tagaksid turu läbipaistvuse.
Käesolev kirjutis on ilmunud Maablogis
i
ENE MAADVERE, põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja
