Inflatsiooni kiirenemine jääb ajutiseks. Pealtnäha veider lugu küll: jaanuarikuise elektrišoki aegne inflatsiooninumber jäigi siiani väikseimaks, mida paari viimase aasta jooksul nähtud. Lähemalt vaadates on oma loogika asjal sees ning mis kord paisu taga, see sealt lõpuks ka välja tulema peab. Ehk mis jaanuaris odavalt saadi, selle eest tuli veebruaris ikkagi rohkem raha välja käia. Näiteks riiete ja koduelektroonika eest. Nii et inflatsioon kiirenes taas veebruaris. Seda muidugi mitte ainult soodusmüükide lõppemise pärast, vaid rohkem ikka maailmaturult tulnud toormehindade ajutise tõusu tõttu. Jutt on põhiliselt toidust ja naftast.
Edaspidine inflatsiooniväljavaade annab aga lootust, et ka soodusmüükide vahelisel perioodil saab poodi minna. Juba märtsis näeme ilmselt taas paari aasta madalaimat inflatsiooninumbrit, mis langeb ligikaudu kolme protsendi lähedusse. Ja ega see hinnatõus ka järgneva paari aasta jooksul väga palju kiireneda ei tohiks. Suuremad hinnahüpped peaksid nüüd seljataga olema ja pole enam tarvidust püksirihma pingutada.
Tarbimise kasv on nõrgavõitu. Jaanuarikuises tarbimise statistikas veel lõdvenenud tarbimismeeleolusid paista ei olnud. Jaekaubandusmahud suurenesid neli protsenti ehk samas suurusjärgus sellele eelnenud kvartaliga. Eelmise aasta algusest vaadates on see aeglustuv tendents. Käesoleva aasta alguse automüüginumbrid näitavad aga, et põhjust muretsemiseks ei ole, tarbijatega on endiselt kõik korras. Veebruarikuine automüügi kasv tõusis taas 11 protsendini ning tarbijate kindlustunne oli jaanuaris-veebruaris kõrgem kui terve eelmise aasta jooksul. Minu arvates mõjutas jaanuaris tarbimist veel elektrihinna šokk ning see hakkab juba veebruarist vaikselt vaibuma ning jaekaubanduse müügimahud taastuvad esimesel poolaastal kuue protsendi juurde.
Jaemüügi neljaprotsendiline ning tööstustoodangu kuueprotsendiline kasv jaanuaris näitavad, et majanduskasv püsib suhteliselt tugevana, vähemasti samas suurusjärgus eelmise aasta neljanda kvartali kasvuga või veidi kiireminigi. See on täies kooskõlas meie SKP prognoosiga. Lisaks on ka ekspordi kasv jaanuaris päris korralik olnud.
Ja kirsina tordi peal teatati statistikaametist, et eelmise aasta neljandas kvartalis oli 6500 vaba töökohta ning kõige rohkem on töökohti saadaval teenindussfääris – pesumajades, keemilistes puhastustes, iluteeninduses. Niisiis, 63700 töötut, mida ootame?
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
