Oktoobris, Anna Haava 145. sünniaastapäeva aegu ilmus kirjastuselt SE&JS Anna Haava vaimuliku luule kogu „Veelgi hinges nagu laulu”. Paljudele jääb see 120-leheküljeline tagasihoidlike hallide kaantega raamat ilmselt märkamatuks, paljudele kujuneb aga oluliseks kaaslaseks nende vaimsel teekonnal.
Seniavaldamata tekste vastilmunud raamat ei sisalda. Ega saakski: kõik teadaolevalt Anna Haava loomingusse kuuluvad luuletekstid said ühtede kaante vahele möödunud aastal, kui samalt kirjastuselt ilmus Pala lähedalt Haavakivilt pärit poetessi mahukas koondkogu „Luule”. Samast kogust on välja nopitud ka uue raamatu sisuks olevad luuletekstid.
„On suur hulk inimesi, kellele on tähtsad just Anna Haava vaimuliku sõnumiga luuletused,” ütles üks luulekogu „Veelgi hinges nagu laulu” koostajaid Linda Olmaru uue kogu väljaandmist põhjendades. „Suur koondkogu pole igaühele taskukohanegi ja väiksemat raamatut on kergem ka käes hoida ja kaasas kanda.”
Sellest, kui oluline on inimestele Anna Haava luules sisalduv sõnum, sealhulgas selle sõnumi senitundmatu vaimulik osa, sai Linda Olmaru aimu siis, kui koos kahe noorema kaaslase, Merle Müüri ja Merike Jaaniskiga Anna Haava luulest ja tema sõnadele kirjutatud lauludest koosneva kavaga „Anna — naine Haavakivilt” mööda Eestimaad rändas.
Olmaru ise sai Anna Haava luulesse süvenemiseks innustust Tartu Teoloogia Akadeemias õppides.
„Üks mu õpingukaaslastest, Katrin Kuljus kirjutas akadeemia lõputöö Anna Haava vaimulikust luulest ja andis ühe eksemplari sellest mulle,” ütles Linda Olmaru. „Katrinit omakorda ajendas sellist teemat valima õppejõud Lehte Hainsalu poolt loengus pillatud lause, et Anna Haava on loonud ka arvestatava koguse vaimulikke luuletusi, millest keegi suurt midagi ei tea. Katrini lõputööd lugedes mõistsin, kui väärtuslikud tekstid Eesti Kirjandusmuuseumi fondides poolunustatuina seisavad, ning otsustasin Anna Haava 140. sünnipäevaks ka avaldamata tekste sisaldava luulekava kokku panna.”
Linda Olmaru tundis, et see on lausa tema kohus, sest kes seda siis veel peaks tegema kui mitte tema, Anna Haava sünnikohale suhteliselt lähedal (täpsemalt Kääpal) elav näitlejaharidusega inimene. Luulekava soe vastuvõtt viis mõttele, et trükivalgust peaks nägema kogu Anna Haava luuleloomingut sisaldav raamat. Ning möödunud aastal see Sirje Endre ja Linda Olmaru koostatuna ilmuski. Uuel, vaimulikke luuletusi sisaldaval kogul on kolm koostajat: lisaks Endrele ja Olmarule ka Katrin Kuljus. Olmaru sõnul tegigi põhilise valikutöö ära Katrin Kuljus. Kogu sirvides tekkinud küsimus, missuguseid „mõõdupuid” kasutades tõmmati piir Anna Haava vaimulike ja mittevaimulike tekstide vahele, saigi esitatud nii Katrin Kuljusele kui ka Linda Olmarule.
„Selle üle, kas luuletus on vaimulik või mitte, pole igakord tõesti lihtne otsustada,” ütles ajalehe Virumaa Teataja arvamustoimetajana töötav Katrin Kuljus. „Mõnes luuletuses on vaimulik sõnum otsesem, mõnes aga vaid aimatav. Kuidagi tuli aga valik siiski teha ning sõelale jäänud tekste ühendavateks märksõnadeks võiksid minu meelest olla igavikuotsingud ja puudutus — need luuletused puudutavad inimest seestpoolt.”
„Usk on seletamatu fenomen,” lisas Linda Olmaru. „Kui usk on inimese sees, siis ta tunneb vaimuliku sõnumiga teksti vaistlikult ära. Anna Haava jaoks oli aga usk Jumalasse kõige alus.”
Ka Sirje Endre pole oma järelsõnas luulekogule „Veelgi hinges nagu laulu” jätnud kõnealust teemat puudutamata. Ta ütleb, et Haavat lugedes võib lugejal vahel segamini minna, mis on selles luules taevane ja mis maine armastus. „Aga kas eristamine on tähtis?” küsib Endre ja vastab ise: „Armastuseigatsus, mis kannab Haava luulet tervikuna, on kirglik, sest on ehtne, ja õrn, sest on diskreetne. See armastuseigatsus jääb saatma tõenäoliselt igaüht, kes Anna Haava luulet loeb või tema tekstidele loodud laule kuuleb.”
Katrin Kuljuse sõnul pakuvad Haava vaimulikud luuletused lugejale helgeid äratundmishetki, sest ta tunneb seal ära mõtteid, mida on isegi sisimas mõelnud, aga mida pole nii täpselt sõnastada osanud. Nii on need luuletused kindlasti heaks teekaaslaseks ka neile, kes igal pühapäeval kirikus jumalasõna kuulamas ei käi. Või siis teejuhiks neile, kes usu kutset juba tundnud, ent end kirikuga veel sidunud pole, nagu arvas Linda Olmaru.
Mäletatavasti koguti paar aastat tagasi tema eestvedamisel usinalt annetusi Anna Haava koondkogu väljaandmiseks. Et kirjastus SE&JS raamatu lõpuks siiski omal kulul ja kultuurkapitali toetusel välja andis ning esimese kogu edust innustununa nüüd veel teisegi raamatu oma vahenditega üllitas, siis on annetatud raha endiselt alles. Selle raha baasil on nüüd loomisel Anna Haava fond, mis hakkab toetama poetessi mälestuse jäädvustamist ja tema luulesõnumi inimesteni viimist. Üks omaloomingukonkurss on selle raha toetusel juba korraldatud: see oli pühendatud Anna Haava 145. sünniaastapäevale.
Linda Olmaru näeks aga hea meelega, et tulevikus ilmuks faksiimiletrükis ka nüüdseks rariteetseks muutunud kogumik, millesse koondatud kaasaegsete mälestused kokkupuudetest kolme eesti kultuuris olulist rolli mänginud naisega: luuletaja Anna Haava, helilooja Miina Härma ja lauljatar Aino Tammega. Raamatu esmatrükk ilmus Eesti Naisliidu algatusel 1934. aastal kolme mainitu 70. sünnipäeva puhul ja see on Linda Olmaru sõnul vajalik lugemisvara kõigile, kes muretsevad eesti rahva ja kultuuri saatuse pärast.
iii
RIINA MÄGI
