Jõgeva kultuurikeskuse galeriis avati möödunud teisipäeval Merilyn Saksingu isikunäitus “Supernoova”. Sündmusest möödunud aja jooksul on autorist jõudnud saada Eesti iluduskuninganna. Nii et nüüd võib publikule öelda: tere tulemast Eesti iluduskuninganna maalinäitusele! Sellist asja pole varem nähtud ei Jõgeval ega ilmselt ka mujal Eestis.
Merilyn Saksingul (22) jäid äsja selja taha õpingud Tartu ülikooli majandusteaduskonna bakalaureuseõppes. Enne ülikooli minekut lõpetas ta kuldmedaliga Jõgeva gümnaasiumi ning mõned aastad varem ka Jõgeva kunstikooli. Teismelise kunstiõppurina sai ta kätte esimese isikunäituse kogemuse: tema tööd olid väljas Äksis asuvas Saadjärve looduskeskuses. Toonast ja praegust näitust on siiski raske omavahel võrrelda: kui esimesel isikunäitusel olid väljas õpetajate juhendamisel tehtud koolitööd, siis nüüd saab publik näha seda, mida peidab noore, aga sõltumatu kunstiharrastaja siseilm.
“Kunstisoon on minus alati tuiganud,” ütles Merilyn Saksing. “Kui Jõgeva kunstikooli 2007. aastal lõpetasin, jäi kunstitegemine küll mõneks ajaks tagaplaanile. 2012. aasta sügisel tegin paar katsetust akrüülmaali vallas, ent siis pidasin jälle aja ja tahtmise puudumise tõttu paar aastat vahet. Möödunud sügisel sain aga maalimisel tõelise hoo sisse ja enam pole see raugenud. Küllap on siis just nüüd minus küpseks saanud see “miski”, mis lõuendile tahab pääseda.”
Merilyn kinnitaski, et ta ei maali midagi konkreetset, vaid laseb käel kanda lõuendile selle, mis parasjagu hingest tuleb.
“Kui konkreetset kujundit maalima hakkaksin, seaksin endale piirid, aga ma ei taha seda,” ütles Merilyn.
Mõnikord saab pildil kõik paika viieteist-kahekümne minutiga, mõnikord tuleb aga esimese hooga maalitut hiljem parandama hakata.
Akrüül sobivaim
Akrüüli peab ta enda jaoks praegu kõige sobivamaks tehnikaks ning eriliselt meeldib talle läikiv akrüül: see annab palju võimalusi mängida. Õlivärvid kuivavad tema meelest liiga kaua ega lase ideed kiiresti teostada.
Merilyni kuueteistkümne näitusepildi hulgas on nii väiksema kui ka suurema formaadiga töid. Uuemad on enamasti ka suuremad.
“Tunnen, et väiksele formaadile ei mahu mu tunded ja meeleolud enam ära. Suure formaadi hirmu ei ole mul aga mitte kunagi olnud,” kinnitas Merilyn.
Tema lemmikvärv on üldiselt elektersinine, aga maalides on tema parimateks “sõpradeks” hoopis päikesekollane, punane ja kuldne: viimast armastab ta sisse segada, kuhu aga saab. Merilyni enda lemmikpildil “See üks ja ainus” on näiteks peal kerge kuldne vine, mida näeb ainult siis, kui tööd õige nurga alt vaadata.
“Maalisin selle töö ajal, mil olin eriliselt õnnelik, armastatud ja hoitud,” ütles Merilyn.
“See üks ja ainus” sisendab tõepoolest rahu ja kindlustunnet, “Dilemma” ees seistes tajub inimene aga rahutust ja vastuolulisust.
“Samas lahendas selle pildi maalimine minu enda jaoks siiski vist mingi dilemma ära,” arvas autor.
Kahes keeles
Merilyni väljapanekus on teisigi filosoofilise alatooniga pilte, nagu “Tasakaal”, “Elutee” või “Algus”, ent on ka kelmikaid tagasivaateid lapsepõlvele, nagu “Suhruvatt” või “Roosa mull”. Osa töid on saanud aga hoopis ingliskeelsed allkirjad, nagu “Envy” (“Kadedus”), “Glaze” (“Glasuur”), “Ability” (“Võime” või “Oskus”) jne. Küsimusele, miks see nii on, vastas Merilyn:
“Samamoodi võiks küsida, miks pildid on eri kõrgustele riputatud. See on lihtsalt minu näituse eripära.”
Näitust vaadates tekkis küsimus, miks autor kunsti edasi õppida ei tahtnud.
“Ma ei tahtnud, et maalimine mulle tööks muutuks. See seaks mingi sunni, aga mina tahan meelida just siis, kui tunnen, et selleks on õige aeg,” seletas Merilyn. “Ka nüüd, mil kõrgkooli bakalaureuseosa läbi, ei soovi ma kunsti õppima minna, vaid pigem jätkata majandusalal. Kui ma aga peaksin kunagi endale maja ehitama hakkama, siis lasen sinna kindlasti teha eraldi maalimistoa, kus võib värvi pilduda ja pritsida nii, nagu süda lustib. Kunst ei kao minu elust arvatavasti mitte kuhugi.”
Merilyni vanaema Aita Saksing tunnistas, et tal on väga hea meel, et pojatütar leidis taas tee värvide ja maalimise juurde. Temalgi oli Kurista kodus huvitav jälgida, kuidas Merilyn lõuendile üha uusi värvikihte tekitas ja kuidas taies lõpliku ilme omandas. Hea meel oli tal ka selle üle, et koolikaaslased Merilynile appi tulid: tänu neile sai näitus kiiresti üles.
Merilyn Saksing on ka modellitööd teinud ja modellivõistlustel osalenud. Nüüd pärjati teda siis Eesti iluduskuninganna ja Miss Globe Estonia tiitliga, mis tähendab, et ta esindab Eestit ka rahvusvahelisel konkursi, mis toimub Kanadas. Tema näitust saab Jõgeval vaadata 5. augustini. Kes soovib, võib sealt mõne töö äragi osta. Tõsi, kõik neist pole enam saadaval.
RIINA MÄGI
