Jõgeva kultuurikeskuses avati möödunud laupäeval Jõgeva maakonna kunstnike ühisnäitus “Hetk”. Novembris ja detsembris sai sama näitust vaadata Põltsamaa lossihoovis tegutsevas Kesk-Eesti kunstigaleriis pART.
Näitusetaieste kaudu otsitakse vastust küsimusele, kui pikk on hetk, mis selle sisse mahub ja mis selle tähendusrikkaks muudab. Kolmekümne osaleva autori hulgas on nii proffe kui ka harrastajaid. Kirju on ka tehnikate valik: on õli- ja akrüülmaale, akvarelle, siidimaale, kollaaže, fotosid jne.
Ühisnäituse kuraator, Põltsamaa kunstiseltsi eestvedaja Ethel Hakkaja tõdes, et teemanäitused kukuvad enamasti huvitavad välja, sest konkreetne teema lükkab autorite mõtte tavapärasest erinevas suunas liikuma. Nii sünnivad nii sisu kui ka mõnikord vormi poolest ootamatud lahendused.
“Esineb ka juhtumeid, kui mõni vana töö etteantud teema alla mahutatakse, aga enamasti tehakse ikka uued tööd ja luuakse nii uut energiat,” ütles Ethel Hakkaja.
Kui ühisnäitus “Hetk” viis kuud tagasi Põltsamaal avati, jagasid autorid oma tööde kohta suulisi selgitusi. Vahepeal on aeg aga edasi tiksunud ja valminud näituse kataloog, kust taieste kohta käivaid lugusid lugeda saab. Lisaks sellele on kataloogis ära toodud autorite ja nende tööde pildid. Kataloogi üllitamisele panid õla alla Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ning Põltsamaa ja Jõgeva linnavalitsus.
Möödunud laupäeval uudistatigi Jõgeva kultuurikeskuse galeriis võrdse innukusega näitust ja vastilmunud kataloogi. Viimasesse koguti ka autogramme: päris suur hulk autoreid oli ju kohal. Üks asjaolu, mis paljudele silma torkas, oli see, et Jõgeva kultuurikeskuse galerii heledatel seintel pääsevad nii mõnedki tööd hoopis paremini mõjule. Samas on ka neid töid, mis “nutavad taga” Põltsamaa pART-i natuke “kreisit” atmosfääri.
Kallistuse definitsioon
Ent milliseid hetki Jõgevamaa kunstnikud siis “kinni püüdnud” on? Maire Kaju on jäädvustanud näiteks kallistuse hetke ning teose sünniloo asemel täiendanud seda Vikipeediast võetud kallistuse definitsiooniga. Selgub, et kallistus ehk sülelus ehk embus on teise inimese või teiste inimeste (mõnel juhul ka looma või asja) täielik või osaline käte vahele haaramine. Vaat siis mida vanuigi veel teada võib saada! Ja väike tarkuse omandamise hetk kulub kunsti nautimise hetkede kõrvale ikka ära.
Erika Sari on oma kaheosalise taiese abil püüdnud edasi anda südame murdumise hetke, mis saabub koos suurte lootuste purunemisega.
“Kui süda murdub, on inimesel väga raske seda üle elada. Hiljem, kui aeg on juba edasi läinud ja elu on toonud uusi hetki, siis hajub ka see valu udu sisse,” kirjutab Erika Sari.
Taiese ülemisel osal võibki näha teravat valu sümboliseerivat selget kujundit, alumisel osal varjutab sama kujundit juba piimjas udu.
Ka Pille Kadastik on oma taiest luues mõelnud dramaatilisele hetkele: hetkele, mil ta istus sõitvas autos, mille esiklaas purunes. Autor on moodustanud maalitud teele ehtsatest klaasikildudest kauni, aga ohtliku klaaslille. Akna purunedes jõudis Pille mõelda, et see võib olla tema elu viimne hetk, ent küllap istus kaitseingel ta õlal.
Elita Järvela on näitusele toonud hoopis rõõmsamas toonis taiese: foto, millel kohtuvad kaks võilille, üks neist juba ära õitsenud, teine alles õide puhkemas. Autor kommenteerib, et tegemist on looja poolt loodusesse tekitatud südamlikult kauni hetkega, mille jäädvustamiseks kulus samuti vaid hetk.
Nagu filmilint
Eike Salu on asetanud neli oma varem tehtud akvarelli pikale papipaanile, saades nii vormilt filmilinti meenutava ja hoopis uue mõttega taiese. Ühel akvarellil võib näha vabaõhumaalimist Ventspilsi päikeselises rannas, teisel Eike poega õrnas teismeeas, kolmandal Eikele armsaks saanud vaadet köögiaknast ja neljandal tema koduümbruse miljööd.
“Kogu aeg on hetk, aga see muutub ja liigub, ei kordu kunagi samasugusena. Kui õnnestub hetk jäädvustada, peatada ja tagasi tuua, on sellega nagu kuivatatud asjaga ikka: lõhna ja värvi on vähem, aga midagi olulist on siiski alles,” kirjutab Eike kommentaariks oma taiesele.
Näituse kõigist taiestest ei jõua siinkohal rääkida. Kel aga huvi tekkis, mingu kultuurikeskusse maakonna ühisnäitust kaema: see jääb avatuks 29. aprillini.
“Hetk” on juba kuues Jõgevamaa kunstnike ühisnäitus. Varasemad on kandnud pealkirju “Sügissaloon” (2006), “Kutse einele” (2009), “Lapsepõlv” (2010), “Aega on” (2012) ja “Märk” (2014). Kui ühisnäituste mõtte käis omal ajal välja Palamuse lähedal elav kunstnik Urmas Vaino, siis suurem osa ühisnäitusi on toimunud Ethel Hakkaja kureerimisel.
“On hea, kui üks “vedur” protsessi käivitab. Küll siis liitujaid ikka leidub,” tõdesid Jõgeva kunstikooli õpetajad Elita Järvela ja Piret Järv.
Järgmine Jõgeva maakonna kunstnike ühisnäitus saab teoks 2018. aastal ja selle teemaks on “Peegeldused”. Kelles teema inspiratsiooni tekitab, hakaku juba vaikselt näitusetööd tegema.
RIINA MÄGI
